Väljakutsele kiirustanud politseinik ei jäänud jalakäija surmaga lõppenud õnnetuses süüdi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: politsei

Lõuna ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse, millega uuriti liiklusõnnetust, kus politseibussilt saadud löögi tagajärjel hukkus Tartus 20-aastane mees.

Kogutud tõendid viitasid prokuratuuri hinnangul sellele, et politseibussi juhil ei jäänud teele astunud jalakäija märkamiseks ja otsasõidu vältimiseks piisavalt aega.

Hukkunu lähedased esitasid kriminaalmenetluse lõpetamise peale riigiprokuratuurile kaebuse, mille lahendamise tähtaeg on 30 päeva.

Traagiline õnnetus toimus mullu 21. novembri varahommikul kella viie ajal, kui operatiivsõitu teinud politseibuss sõitis Tartu linnas Riia ja Akadeemia tänava ristmikul otsa ülekäigurada ületanud mehele, kes hukkus kohapeal.

Politseipatrull oli teel kesklinna, kust oli laekunud kaks kõrgema kategooria väljakutset, millele politsei peab reageerima viivitamatult ja sõitma kohale nii ruttu kui võimalik.

Veidi enne jalakäijale otsasõitu oli politseiauto kiirus ligikaudu 120 km/h ja otsasõidu hetkel 87 km/h.

Kiireloomulisi tööülesandeid täitev eritalituse sõiduki juht võib kalduda kõrvale liiklusnõuete täitmisest, sealhulgas ületada lubatud sõidukiirust.

Alarmsõidul peab juht kasutama siniseid vilkureid, lisaks vilkuritele helisignaali kasutamine ei ole kohustuslik.

Antud juhul olid politseibussil sisse lülitatud sinised vilkurid, aga helisignaali sõiduki juht ei kasutanud sooviga mitte rikkuda varahommikul magavate inimeste rahu.

Tunnistajate sõnul astus jalakäija sõiduteele siis, kui politseibuss oli jõudnud juba Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste hooneni ehk asus otsasõidu kohale väga lähedal.

Uurijad leidisid, et sel ajal oleks jalakäija saanud suurema tähelepanelikkuse korral lähenevat töötavate vilkuritega politseibussi märgata ning sellele teed anda.

Liiklustehnilise ekspertiisi kohaselt oli politseibussi minimaalne kaugus otsasõidu kohast jalakäija sõiduteele astumise hetkel 19 meetrit.

Eksperdi hinnangul kulus kiirelt liikunud jalakäijal ohutussaarelt otsasõidu kohta jõudmiseni alla sekundi. See aeg on võrdne juhi tavapärase reaktsiooniajaga, mis on erialakirjanduse andmeil umbes üks sekund.

„Politseibussi juht poleks saanud kokkupõrget vältida ka mõnevõrra väiksema kiirusega sõites, sest teele astunud jalakäijale reageerimiseks ja sõiduki peatamiseks ei jäänud enam piisavalt aega. Kuna kohtueelsel uurimisel kogutud tõendite kohaselt ei ole alust politseiauto juhti jalakäija surma põhjustamises süüdistada, lõpetas prokuratuur pärast juhtumi asjaolude väljaselgitamist kriminaalmenetluse,“ ütles uurimist juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kaire Hänilene.

 

Toimetaja: Priit Luts



"Välisilm"
Emmanuel Macron ja Angela Merkel.

"Välisilm" Brüsselis: 2018 tuleb Euroopa Liidu jaoks pöördeline

2018 tõotab tulla Euroopa Liidule pöördeline aasta, leidsid Brüsselis
koos istunud eksperdid. Pärituul majanduses annab võimaluse viia lõpule
venima jäänud euroala reformid. Brexit, Trump ja Merkeli-Macroni tandem
pakub Euroopale reformideks võimaluste akent, mis ei pruugi pikalt kesta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Facebook nutitelefonis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

KOMMENTAAR
Toomas Sildam

Toomas Sildam: president andis lubaduse, mida ei saa tagasi võtta

Kuigi Narva ei ole haige laps, keda peab eriliselt ravima, pani president Kersti Kaljulaid enda ja oma meeskonna sundseisu, sest andis Narvale lubaduse, mida pole võimalik ümber sõnastada, pehmendada või tagasi võtta. Tal tulebki kuuks ajaks presidendi kantseleiga piirilinna kolida, nendib Toomas Sildam oma kommentaaris.

INTERVJUU
Indrek Tarand

Tarand: tänu eesistumisele jäi ministritel kodus palju pahandust tegemata

Parteitu Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ei välista kandideerimist 2019. aasta riigikogu valimistel, ehkki pole seda veel enda jaoks otsustanud. Usutluses Kristi Sobakule ütles Tarand ka, et ta ei teeks Jüri Ratase valitsust väga maha, kuigi suurematest jamadest aitas valitsust päästa see, et eesistumise tõttu olid paljud ministrid hõivatud Euroopa asjadega.

kultuur.err.ee
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: