Seitsme kuuga kaotas liikluses elu 40 inimest ({{commentsTotal}})

Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Autor/allikas: Politsei

Tänavu seitsme kuuga juhtus Eesti teedel ligi 800 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai surma 40 inimest ning vajas arstiabi üle 1000 liikleja. Joobes juhtide arv ei ole varasemate aastatega võrreldes vähenenud.

Inimkannatanuga liiklusõnnetuste arv on mullusega samal tasemel, kuid tervisekahjustusi saanute arv kasvas ligi poolesaja võrra. Juulis juhtus üle 100 inimkannatanuga liiklusõnnetuse, neis kaotas elu kaheksa ning vajas arstide hoolt üle 140 inimese.

„Enim raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi põhjustatakse suvekuudel. Möödunud kuu kahjuks kinnitas seda,“ tõdes politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Kõige rohkem inimkannatanuga liiklusõnnetusi juhtub Tallinnas ja Harjumaal. Pealinnas on tänavu toimunud 262, ülejäänud Harjumaal 110 kokkupõrget või teelt väljasõitu. Tartumaal juhtus 80, Ida-Virumaal 72 ning Pärnumaal 57 rasket õnnetust.

Juulis eemaldati juhtimiselt pea 700 alkoholiga patustanud juhi, terve aasta peale on neid tabatud üle 4300.

Loigo tõdes, et alkoholi tarvitanud roolikeerajate arv pole vähenenud.

„Kui kõrvutada tänavusi andmeid varasematega, tabame jätkuvalt sama palju pärast napsitamist liiga vara rooli istunud inimesi. Need inimesed ei mõista, et nad on kehvema reaktsiooni ja liigse uljuse tõttu liikluses ohtlikud mitte ainult endale, vaid ka teistele liiklejatele. Kui järgmine päev on vaja sõita, tasub alkoholiga piiri pidada ja korralikult välja puhata või jätta klaas üldse tõstmata,“ soovitas Loigo.

Tänavu põhjustasid alkoholi- või narkootikumide mõju all juhid 82 liiklusõnnetust, milles said surma kaks ning vajas arstiabi üle 110 inimese.

„Enamuse inimkannatanuga õnnetustest põhjustab kas liigne kiirus või joobes juht. Ka väsimus ja tähelepanematus põhjustavad raskeid kokkupõrkeid. Nii mõnigi elu oleks säästetud, kui liiklejad mõtleksid ette ja ei käituks impulsiivselt,“ ütles Loigo.

Kõige hilisem ja kolme kaasreisija surmaga lõppenud õnnetus juhtus möödunud laupäeva õhtul, kui Tallinn-Narva maanteel kaldus BMW juht vastassuunavööndisse ja põrkas kokku reisibussiga. Kolme liiklusõnnetuse korral toimus teelt väljasõit ning neis kõigi hukkus üks inimene. Kuu esimesel päeval kaldus vastassuunda ja põrkas vastustuleva veoautoga kokku Audi, mida juhtunud noor naine suri.

Kuu keskel sõitis eakas mees Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel otsa 35-aastasele ratturile, kes suri sündmuskohal.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



Pandad jõudsid Hiinast Soome.

Fotod: Hiinast jõudis Soome kaks pandat

Hiinast teele asunud kaks hiidpandat maandusid tuisuses Helsingi Vantaa lennujaamas, kust jätkavad oma teekonda Ähtäri loomaaeda. Kaks pandat – Hua Bao and Jin Baobao – toodi Hiinast Soome kahe riigi vahelise 15-aastase teadusprojekti jaoks.

MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: