Seitsme kuuga kaotas liikluses elu 40 inimest ({{commentsTotal}})

Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Autor/allikas: Politsei

Tänavu seitsme kuuga juhtus Eesti teedel ligi 800 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai surma 40 inimest ning vajas arstiabi üle 1000 liikleja. Joobes juhtide arv ei ole varasemate aastatega võrreldes vähenenud.

Inimkannatanuga liiklusõnnetuste arv on mullusega samal tasemel, kuid tervisekahjustusi saanute arv kasvas ligi poolesaja võrra. Juulis juhtus üle 100 inimkannatanuga liiklusõnnetuse, neis kaotas elu kaheksa ning vajas arstide hoolt üle 140 inimese.

„Enim raskete tagajärgedega liiklusõnnetusi põhjustatakse suvekuudel. Möödunud kuu kahjuks kinnitas seda,“ tõdes politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Kõige rohkem inimkannatanuga liiklusõnnetusi juhtub Tallinnas ja Harjumaal. Pealinnas on tänavu toimunud 262, ülejäänud Harjumaal 110 kokkupõrget või teelt väljasõitu. Tartumaal juhtus 80, Ida-Virumaal 72 ning Pärnumaal 57 rasket õnnetust.

Juulis eemaldati juhtimiselt pea 700 alkoholiga patustanud juhi, terve aasta peale on neid tabatud üle 4300.

Loigo tõdes, et alkoholi tarvitanud roolikeerajate arv pole vähenenud.

„Kui kõrvutada tänavusi andmeid varasematega, tabame jätkuvalt sama palju pärast napsitamist liiga vara rooli istunud inimesi. Need inimesed ei mõista, et nad on kehvema reaktsiooni ja liigse uljuse tõttu liikluses ohtlikud mitte ainult endale, vaid ka teistele liiklejatele. Kui järgmine päev on vaja sõita, tasub alkoholiga piiri pidada ja korralikult välja puhata või jätta klaas üldse tõstmata,“ soovitas Loigo.

Tänavu põhjustasid alkoholi- või narkootikumide mõju all juhid 82 liiklusõnnetust, milles said surma kaks ning vajas arstiabi üle 110 inimese.

„Enamuse inimkannatanuga õnnetustest põhjustab kas liigne kiirus või joobes juht. Ka väsimus ja tähelepanematus põhjustavad raskeid kokkupõrkeid. Nii mõnigi elu oleks säästetud, kui liiklejad mõtleksid ette ja ei käituks impulsiivselt,“ ütles Loigo.

Kõige hilisem ja kolme kaasreisija surmaga lõppenud õnnetus juhtus möödunud laupäeva õhtul, kui Tallinn-Narva maanteel kaldus BMW juht vastassuunavööndisse ja põrkas kokku reisibussiga. Kolme liiklusõnnetuse korral toimus teelt väljasõit ning neis kõigi hukkus üks inimene. Kuu esimesel päeval kaldus vastassuunda ja põrkas vastustuleva veoautoga kokku Audi, mida juhtunud noor naine suri.

Kuu keskel sõitis eakas mees Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel otsa 35-aastasele ratturile, kes suri sündmuskohal.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: