Võrumaale paigaldati esimene uudne piiripost
Eesti-Läti-Vene piiride ühinemiskohta Võrumaal paigaldati piiripost number 1. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on Eesti riigipiir üks keerulisemaid ning seetõttu peab see olema Euroopa moodsaim.
Piiripost number 1 paigaldati Pedetsi jõe äärde, kus algab piir, mille lõik on Meeksi ojal püsinud samal kohal enam kui 800 aastat. Teadaolevalt on see piirilõik üks Põhja-Euroopa vanimaid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
President Toomas Hendrik Ilvese sõnul annab riigipiiri väljaehitamine ajal, mil olukord Euroopa Liidu välispiiril on ärev, Eesti inimesele rohkem kindlustunnet.
"Meil on väga keeruline piir just ida suunas. Meil ei ole üldse probleemi Lätiga, sisuliselt ka mitte Soomega. Aga meil on probleem nii smuugeldamise kui ka inimkaubanduse ja üleüldse ebaseadusliku tegevusega, mis on seotud meie idapiiriga," ütles president Toomas Hendrik Ilves.
Presidendi sõnul aga vaid Eesti piiri väljaehitamisest ei piisa. Euroopas vabalt liikumiseks peavad heas korras olema kõikide riikide piirid. "Sest, nagu füüsikas, kui sul on anum, et sa saad vabalt liikuda anuma sees, siis sul peab olema see anum ka. Piirid peavad pidama, muidu me kaotame seda võimalust, seda suurepärast õigust, mida me naudime," põhjendas president.
Siseminister Hanno Pevkuri sõnul saab piiripostide paigaldamist pidada idapiiri väljaehitamise nurgakiviks. Piiripunktil number 1 on tema sõnul ennekõike sümboolne väärtus, kuna selles punktis saavad kokku kolme riigi - Eesti, Läti ja Venemaa piirid. Töö piiri väljaehitamisega aga veel jätkub.
"Piiri väljaehitamine on niiöelda aktiivses ettevalmistusfaasis. Meil on maaomanikega lepingute sõlmimine, millega me soovime vajalikud maad enda omandisse saada. Projekt on lõpustaadiumis, esimesed tööd on juba käimas," selgitas siseminister. "Freesimis- ja puhastustööd on praktiliselt lõppenud, piiripostide paigaldamine käib, veepiiri hakkame tähistama."
Kokku paigaldatakse Eesti maismaapiirile umbes 700 piiriposti ja piiriveekogudele ligi 400 ujuvat piirimärki. Valitsus on kavandanud kõrgtehnoloogilise piiri väljaehitamiseks aastatel 2016-2020 hinnanguliselt 73 miljonit eurot. Lõplikult saab piir valmis 2019. aastal.
Toimetaja: Merilin Pärli