Võsul püütakse päästa viimast säilinud rehielamut ({{commentsTotal}})

Vihula vallas Võsul alustati teadaolevalt ainsa säilinud rehielamu päästmist ja mõõdistamist. Kuigi vana hoone kordategemine võib tunduda üsna lootusetu, tasub seda restauraator Vallo Variku sõnul vähemalt üritada.

Lahemaa rahvuspargis on 2000 vana, ent väärtuslikku hoonet, igal aastal üritatakse ehituspärandi koolituse raames üks hoone uuele elule aidata. Pällo talu rehemaja tervikuna enam päästa ei õnnestu, kuid korda tehakse kaks kambrit ja rehealune ning päästetakse ajaloolisi detaile.

"Siinsamas sees on Palmse von Pahlenite tüüpi korstnaga reheahi koos originaalse pliidiga. Kõik aknad on originaalid 19. sajandi lõpust, lisaks hästi palju selliseid detaile, mida muidu päästa ei saaks," tutvustas keskkonnaameti Viru regiooni spetsialist Ave Paulus seekordset objekti "Aktuaalsele kaamerale".

Pällo talu viienda põlve järeltulija Peep Varju ütleb, et talu saadi Palmse parunilt 1867. aastal, kuid selle väljaostmiseks kulus veel kaks inimpõlve. Peep Varju sai oma sünnitalus elada neli aastat, siis küüditati kogu pere Siberisse.

"Selle talu õnnetu saatus on see, et viimati oli siin peremees 1908, kui minu vanaisa suri ja pärast seda on talu pidanud naised: minu vanaema ja tema kaks tütart. Ja tädi oli viimane," jutustas Pällo talu peremees Varju.

Peep Varju annab endale aru, et ei tema vanus ega ka rahalised võimalused luba kõiki hooneid taastada, kuid kindlasti tahab ta säilitada 176 aastat tagasi ehitatud rehemaja.

Pällo talus on praegu ametis ka kunstiakadeemias õppivad tulevased arhitektid, kes kõik hooned ära mõõdistavad.

"On võimalik taastada või siis jätta lihtsalt mälestuseks kogu see komplekt jooniseid, juhul kui see maja ei peaks säilima," selgitas kunstiakadeemia õppejõud, arhitekt Jaan Tiidemann väljavaateid.

Restauraator Vallo Varik ütleb, et ükskõik, kui lootusetu ka vana hoone kordategemine tundub, tasub seda vähemalt üritada. Aga enne tuleks nõu pidada asjatundjaga. "Spetsialist tasub kutsuda igal juhul kasvõi esmase nõu saamise eesmärgil, et mida teha kõigepealt. Minu arust on see palju odavam, kui hakata ise midagi tegema, mis võib hiljem lisatööd tekitada."

Toimetaja: Merilin Pärli



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: