Prokuratuur ei andnud Savisaare kaitsjale lisaaega toimikuga tutvumiseks ({{commentsTotal}})

Edgar Savisaare kaitsja Oliver Nääs.
Edgar Savisaare kaitsja Oliver Nääs. Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Korruptsioonikahtluse all oleva ametist kõrvaldatud Tallinna linnapea, Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kaitsja ei saanud riigiprokuratuurilt lisaaega toimikuga tutvumiseks.

"Edgar Savisaare kaitsja taotles, et prokuratuur pikendaks materjalidega tutvumise ning taotluste esitamise tähtaega kuni 19. septembrini. Arvestades, et ühel korral on prokuratuur juba taotluste esitamise aega ligi kuu võrra pikendanud, ei olnud kaitsja taotlus meie hinnangul põhjendatud. Viimane päev, mil Oliver Nääsil on võimalik prokuratuurile taotlusi esitada, on 8. august," teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja kolmapäeval ajakirjandusele.

Savisaare kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs taotles kriminaaltoimikuga tutvumise tähtaja pikendamist kuni 19. septembrini. Nääs on ERR-ile öelnud, et taotlus puudutab teavet, mis ei olnud lisatud kriminaaltoimikule ja mida kaitsjatele ei edastatud nende 29 köite hulgas, mis on kaitsjatele saadetud. "Tegemist on teabega, millega on õigus kaitsjatel tutvuda ja kindlasti soovin seda õigust kasutada."

Esmaspäeval ehk 1. augustil oli Savisaare kriminaalasjas kaitsjal süüdistusega tutvumise tähtaeg. Ühel korral, 22. juunil, on prokuratuur juba kaitsjatele toimikuga tutvumiseks lisaaega andnud. Vajadusel võis kaitsja taotleda veel lisaaega.

Postimees kirjutas eelmisel nädalal, et Savisaare kaitsjad kavatsevad kohtus vaidlustada kriminaalasja esimese tõendi ehk teabehanke korras saadud Savisaare ja Aleksander Kofkini vestluse 2014. aasta suvest.

"Ma ei oska seda selles mõttes kommenteerida. Kindlasti ma ei ole sellist väidet esitanud. Mulle ei ole väljastatud teabe hanke aluseks olevat luba ja ma ei oska selle menetlustegevuse seaduslikkust hinnata. Kõigepealt pean kätte saama selle loa ja siis ma saan otsustada, kas vaidlustada see tõend või mitte," ütles Nääs ERR-i raadiouudistele.

Kaitsepolitsei salvestas Meritoni hotellis asuvas restoranis Balalaika hotelliomanik Kofkini ja toonase linnapea Savisaare kohtumise, kus ärimees soovis Tallinnas Raekoja platsil tema kasutuses olevate ja linnale kuuluvate ruumide rendilepingu kiiret pikendamist. Uurimisversiooni kohaselt maksis Kofkin hiljem vastutasuks kinni osa Savisaare ja tema lähedase tuttava Siret Kotka Hispaania reisi kuludest.

Mõni päev pärast Kofkini ja Savisaare kohtumist algatas riigiprokuratuur kapo avalduse põhjal Savisaare tegevuse kontrollimiseks kriminaalasja ning edasised tõendid koguti kriminaalmenetluse raames ja kohtu järelevalve all. Kui kohus nõustuks Savisaare kaitsjatega ehk kuulutaks esimese tõendi kasutuskõlbmatuks, seaks see ohtu kogu hilisema tõenditekogumi, mille kasutamine oleks seejärel küsitav.

Savisaare kaitsja Oliver Nääs teemat pikemalt kommenteerida ei soovinud. "Tean vaid, et kriminaalmenetluse ajend saadi teabehanget kasutades. Ma ei tea, milline on olnud teabehanke ulatus ning mis asjaoludel seda läbi viidi," ütles ta ajalehele.

Julgeolekuasutused Eestis võivad ohtude ennetamiseks ja julgeoleku huvides inimesi ja asutusi pealt kuulata teabehanke korras ehk väljaspool kriminaalmenetlust. Teabehangeteks annab loa spetsialiseerunud halduskohtunik.

Toimetaja: Indrek Kuus



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: