Rain Kooli: kahe kandidaadi lõks – ehk oravad kuldses puuris ({{commentsTotal}})

Marina Kaljurand ja Siim Kallas.
Marina Kaljurand ja Siim Kallas. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Reformierakonna juhatuse tänane otsus on juba jõudnud tekitada avalikkuses hämmeldust ja küsimusi. Muu hulgas selle kohta, keda siis ikkagi Reformierakonna esimees Taavi Rõivas erakonna presidendikandidaadina toetab – ja mis sai Marina Kaljurannast. Tegelikult on kõik lihtsam, kui tänaste hämuste sõnumite järgi võiks otsustada.

Võimalik, et tajudes juba toona, et mõttel tema presidendiks saamisest ei ole oravate hulgas jagamatut toetust, otsustas Siim Kallas aprillis Estonia katuse all programmkõnega esineda. End ise kandidaadikandidaadiks seades pani Kallas oma erakonna keerulisse olukorda.

Oleks äärmiselt piinlik ja plass, kui üks erakond oma auesimehe nii-öelda kukele saadab. Eriti, kui tegemist on Siim Kallase kaliibriga poliitikuga. Seega oli pärast seda kõnet välistatud võimalus, et Reformierakond seoses presidendivalimistega Kallasest lihtsalt mööda vaatab.

Samas on Reformierakond lõhki nii oma suhtumises Kallasesse kui ka Kaljuranda. Eriti mõned praegu aktiivsemalt tüüri juures olevad noorema ja keskpõlve poliitikud – teiste hulgas Reformierakonna telgitagustes mõjutav Rain Rosimannus – ei pea Siim Kallast eriliselt vahvaks vuntsiks ega ole vaimustatud mõttest tollest presidendi(kandidaadi)na. Samas on nii mõnelgi põlisel oraval nii mõndagi Kaljurannale ette heita – muu hulgas tolle puiklemist kõrvale erakonna liikmesusest.

Avalikult on aga püütud jääda viisakaks. Sellest ka venitamine erakonna kandidaadi ülesseadmisega ning sellelegi järgnenud imelik kommunikatsioon.

Oravad on suutnud kinnistada mõtet, et Siim Kallas lükatakse presidendivalimistel riigikogu ette – ning juba pärast esimest hääletusvooru või hiljemalt valimiskogus võetakse tema asemel pakist Marina Kaljurand.

Presidendivalimiste eelvoorud on jõudmas faasi, kus asi läheb tõsiseks. Kõik alles jäänud kandidaadikandidaadid saavad aru, et buss sõidab kohe kohe peatusest välja. Sestap hakkavad naeratused kaduma, kulmud tõmbuvad kortsu ja küünarnukid tõusevad, kui iga tõsimeeli Kadrioru lossist unistanud kandidaat üha rohkem ainult enda peale mõeldes bussi poole rühib.

Ka tänane Reformierakonna koosolek ei möödunud ekstsessideta. Kui juhatuse ametlikus otsuses polnud veel Marina Kaljuranna kohta poolt sõnagi, siis erakonna ametlikus pressiteates lausus esiorav Rõivas, et „juhul kui presidendi valimine riigikogus ebaõnnestub, on Reformierakonnal võimalus valimiskogus toetada Marina Kaljuranda.“

See pole just eriline jagamatu toetus Kallasele ning võib kindel olla, et tolle leeris just rõõmust ei hõisatud.

Ühtse erakonnana esinemine on läbi kukkunud juba paar tundi pärast Reformierakonna juhatuse koosoleku lõppemist. Pigem on oravad suutnud kinnistada mõtet, et Siim Kallas lükatakse presidendivalimistel riigikogu ette – ning juba pärast esimest hääletusvooru või hiljemalt valimiskogus võetakse tema asemel pakist Marina Kaljurand.

Kaljuranna juulikuist avaldust, kus too teatas oma toetusest Siim Kallasele riigikogu esimeses hääletusvoorus, pole põhjust pidada allaandmiseks. Vastupidi, Kaljuranna, tema meeskonna ja osa Reformierakonna ladviku hinnangul kukub Kallase valimine riigikogus läbi – ning selle üle ei kurvastata.

Nüüd sõltubki päris palju sellest, mida suudab kahemeheline ”delegatsioon” koosseisus Siim Kallas ja Reformierakonna peasekretär Reimo Nebokat saavutada läbirääkimistel teiste parlamendierakondadega. Suuremal osal neist on välja pakkuda oma kandidaat ning vähemalt praegu ei paista kusagilt suuremat voogamist Siim Kallase selja taha.

On vägagi võimalik, et Kallas riigikogu hääletusvoorudel põrub. Aga see ei tähenda veel, et Kaljurand Toompeal presidendiks valitakse.

Hindamaks kogupilti ei tasu unustada ka pikaaegse peaministri Andrus Ansipi sõnu. Too lausus aprillis, üsna pea pärast Siim Kallase kõnet, et poliitilise loogika kohaselt pole Reformierakonnal väga palju põhjust presidendi ametikohale pretendeerida.

Oma inimese Kadriorgu saamine pole tegelikult oravate jaoks aastal 2016 üldse elu ja surma küsimus.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: