Põgenev purjus autojuht nõudis 112 helistades, et politsei ta tagaajamise lõpetaks ({{commentsTotal}})

Alkomeeter.
Alkomeeter. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Politsei puutus eile kokku kurioosse juhtumiga, kus joobekahtlusega naine põgenes politsei eest, ise korduvalt hädaabinumbril helistades ja oma tagaajamise lõpetamist nõudes. Abijõududega saadi liiklusele ohtlik juht lõpuks peatuma.

Eile kella 23.15 paiku märkasid Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinikud kahtlase sõidustiiligi Opeli juhti, kellele anti peatumismärguanne. Juht peatas sõiduki Pärnu maanteel ning esitas politseinikele oma juhiloa, mis kuulus 35-aastasele naisterahvale, selgitas politsei ERR.ee-le.

Politseinikud palusid juhil aken rohkem lahti teha ning palusid tal puhuda alkomeetrisse. Sõiduki uksed olid lukus, mispeale hoiatasid politseinikud juhti, et kui ta keeldub ust või akent avamast, peavad korrakaitsjad tegema seda jõuga. Seepeale vajutas naine gaasi ning asus politseinike eest ära sõitma. Politseinikud järgnesid naisele, uurides samal ajal võimalusi abijõudude kutsumiseks. Naine võttis suuna Pärnu poole ning politseinikud püsisid tal kogu aja kannul.

Oma teekonnal helistas naine kahel korral häirekeskusesse ning palus politseil lõpetada tema tagaajamine. Naine oli selgelt ärritunud olekus ning andis ise teada, et on alkoholijoobes ega kavatse sõidukit peatada.

Naine jõudis lõpuks Märjamaale ning keeras sealt Virtsu-Kuivastu maanteele. Selleks ajaks jõudsid appi ka Haapsalu jaoskonna patrullid ning Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteel sundpeatati sõiduk "siili" abil. Naine keeldus jätkuvalt alkomeetrisse puhumast ning seetõttu viidi ta ekspertiisiks haiglasse ja seejärel politseijaoskonda. Tema lõpliku joobe selgitab välja ekspertiis.

"Ajakriitilises olukorras peame olemasoleva info põhjal hindama kõiki asjaolusid, et olukord lahendada ning vältida sündmuse eskaleerumist. Kuna juht oli ärritunud ning endast väljas, siis oli oht, et ta võib käituda ettearvamatult. Hilisel kellaajal, mil liiklus oli hõre, oli naine eelkõige ohtlik iseendale. Seetõttu otsustasid politseinikud oodata ära abijõud, püsides ise samal ajal naisel kannul. Kõige olulisem oli sel hetkel saada juht turvaliselt kätte ning lahendada sündmus nii, et keegi viga ei saaks," selgitas Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna välijuht Allar Lohu.

"Juhid peavad alati hindama oma tervislikku seisundit, nii oma vaimset kui ka füüsilist valmisolekut veendumaks, et ollakse võimelised sõidukit juhtima. Kõnealune sõidukijuht poleks kindlasti tohtinud roolis olla ega andnud endale aru oma tegevuse ohtlikkusest. Siinkohal saavad abiks olla ka ümberkaudsed inimesed, kes võiksid alati takistada alkoholijoobes või ärritatuna lähedasel rooli minemast, sest liiklemine nõuab inimese täielikku keskendumist," soovitas Lohu.

Toimetaja: Merilin Pärli



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: