Valitsus arutab hambaravihüvitise maksmist ({{commentsTotal}})

Hambaravihüvitis prognoositud kasutust pole leidnud.
Hambaravihüvitis prognoositud kasutust pole leidnud. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Valitsuskabinet arutab neljapäevasel kabinetiistungil hambaravihüvitise maksmist täiskasvanutele ja selle rahastamise võimalusi.

Sotsiaalministeerium ja haigekassa on teinud valitsusele ettepaneku hakata alates 1. juulist 2017 maksta täiskasvanutele hambaravihüvitist summas 30 eurot aastas üldisel juhul ning 85 eurot aastas pensionäridele, rasedatele ja teistele gruppidele, mis juba praegu hüvitist saavad.

Üldise hambaravihüvitise kehtestamises on valitsus küll kokku leppinud, kuid tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE) öelnud, et välja käidud hüvitised võivad osutuda kallimaks kui 12 miljonit eurot aastas, mis esialgu paika pandi.

"Haigekassa tänane hinnang on, et see skeem läheb paar miljonit eurot kallimaks kui need 12 miljonit, mis on juba kokku lepitud valitsuses. Ja sellisel puhul eks need täiendavad vahendid siis ka haigekassa eelarvest leitakse. Põhimõtteliselt neid määrasid saab korrigeerida, aga neid saab korrigeerida ka hiljem, iga-aastaselt eelarvet vastu võttes," selgitas Ossinovski.

Rahandusminister Sven Sester (IRL) ei poolda ravikindlustuse parandamiseks uute maksude loomist, pigem tuleks tema sõnul keskenduda olemasoleva ravikindlustuse struktuursele reformimisele, tõhustamisele ning üldise majanduskasvu arendamisele.

"Peame pöörama rohkem tähelepanu tervishoiu rahastamise tõhususele. Ravikindlustuse aastane kulu on suurusjärgus miljard eurot. Kahtlemata on selle mahu sees võimalik leida veel võimalusi pakkuda senise kvaliteediga teenuseid rohkem," on Sester öelnud.

Kõigile kindlustatud täiskasvanutele kehtestatakse mitterahaline hambaravikindlustushüvitis esmavajalikele hambaravi teenustele. See tähendab, et haigekassa tasub oma lepingupartnerile tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste ja nende piirhindade alusel. Inimene teenuste saamisel ise maksma ei pea.

Eesti hambaarstide liiduga kokkulepitud esmavajalikud hambaravi teenused on diagnostika, sealhulgas röntgen, ravimi asetamine ja ajutise täidise paigaldamine, odavama püsiva täidise paigaldamine, amputatsioon ja hamba eemaldamine, mädakolde avamine ja ravi, juureravi, tuimastus, küretaaž ehk igemetasku süvapuhastus.

Pensionärid, rasedad, alla 1-aastaste laste emad ja suurenenud vajadusega inimesed – on omaosaluse määr 15 protsenti ja toetus ise 85 eurot aastas. Summa on suurem, kuna neil sihtgruppidel on ilmselt teenuse järgi suurem vajadus ning omaosaluse määr väiksem, kuna teenuse kättesaadavus ei tohi praegusega võrreldes väheneda, teatas valitsuse pressitalitus.

Haigekassa tasub vaid hüvitise paketti kuuluvate teenuste eest, teiste teenuste eest maksab patsient täies ulatuses ise. Praegune rahaline hambaproteesihüvitis muutub alates 1. jaanuarist 2018 mitterahaliseks hüvitiseks. ambaproteesihüvitise piirmäär 255,65 eurot kolme aasta kohta jääb praegu kehtivale tasemele.

Nagu ka seni, tasub haigekassa jätkuvalt kõigi alla 19-aastaste kindlustatud isikute hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest. Kindlustuseta isikute vältimatu abi tasutakse riigieelarvest. See korraldus ei muutu. Mitterahalise hüvitise piirmäär vaadatakse sotsiaalministeeriumi ettepaneku kohaselt iga-aastaselt üle koos tervishoiuteenuste loetelu teiste muudatustega.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: