Valitsus arutab hambaravihüvitise maksmist
Valitsuskabinet arutab neljapäevasel kabinetiistungil hambaravihüvitise maksmist täiskasvanutele ja selle rahastamise võimalusi.
Sotsiaalministeerium ja haigekassa on teinud valitsusele ettepaneku hakata alates 1. juulist 2017 maksta täiskasvanutele hambaravihüvitist summas 30 eurot aastas üldisel juhul ning 85 eurot aastas pensionäridele, rasedatele ja teistele gruppidele, mis juba praegu hüvitist saavad.
Üldise hambaravihüvitise kehtestamises on valitsus küll kokku leppinud, kuid tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE) öelnud, et välja käidud hüvitised võivad osutuda kallimaks kui 12 miljonit eurot aastas, mis esialgu paika pandi.
"Haigekassa tänane hinnang on, et see skeem läheb paar miljonit eurot kallimaks kui need 12 miljonit, mis on juba kokku lepitud valitsuses. Ja sellisel puhul eks need täiendavad vahendid siis ka haigekassa eelarvest leitakse. Põhimõtteliselt neid määrasid saab korrigeerida, aga neid saab korrigeerida ka hiljem, iga-aastaselt eelarvet vastu võttes," selgitas Ossinovski.
Rahandusminister Sven Sester (IRL) ei poolda ravikindlustuse parandamiseks uute maksude loomist, pigem tuleks tema sõnul keskenduda olemasoleva ravikindlustuse struktuursele reformimisele, tõhustamisele ning üldise majanduskasvu arendamisele.
"Peame pöörama rohkem tähelepanu tervishoiu rahastamise tõhususele. Ravikindlustuse aastane kulu on suurusjärgus miljard eurot. Kahtlemata on selle mahu sees võimalik leida veel võimalusi pakkuda senise kvaliteediga teenuseid rohkem," on Sester öelnud.
Kõigile kindlustatud täiskasvanutele kehtestatakse mitterahaline hambaravikindlustushüvitis esmavajalikele hambaravi teenustele. See tähendab, et haigekassa tasub oma lepingupartnerile tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste ja nende piirhindade alusel. Inimene teenuste saamisel ise maksma ei pea.
Eesti hambaarstide liiduga kokkulepitud esmavajalikud hambaravi teenused on diagnostika, sealhulgas röntgen, ravimi asetamine ja ajutise täidise paigaldamine, odavama püsiva täidise paigaldamine, amputatsioon ja hamba eemaldamine, mädakolde avamine ja ravi, juureravi, tuimastus, küretaaž ehk igemetasku süvapuhastus.
Pensionärid, rasedad, alla 1-aastaste laste emad ja suurenenud vajadusega inimesed – on omaosaluse määr 15 protsenti ja toetus ise 85 eurot aastas. Summa on suurem, kuna neil sihtgruppidel on ilmselt teenuse järgi suurem vajadus ning omaosaluse määr väiksem, kuna teenuse kättesaadavus ei tohi praegusega võrreldes väheneda, teatas valitsuse pressitalitus.
Haigekassa tasub vaid hüvitise paketti kuuluvate teenuste eest, teiste teenuste eest maksab patsient täies ulatuses ise. Praegune rahaline hambaproteesihüvitis muutub alates 1. jaanuarist 2018 mitterahaliseks hüvitiseks. ambaproteesihüvitise piirmäär 255,65 eurot kolme aasta kohta jääb praegu kehtivale tasemele.
Nagu ka seni, tasub haigekassa jätkuvalt kõigi alla 19-aastaste kindlustatud isikute hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest. Kindlustuseta isikute vältimatu abi tasutakse riigieelarvest. See korraldus ei muutu. Mitterahalise hüvitise piirmäär vaadatakse sotsiaalministeeriumi ettepaneku kohaselt iga-aastaselt üle koos tervishoiuteenuste loetelu teiste muudatustega.
Toimetaja: Indrek Kuus
Allikas: ERR