Juuli maksulaekumine kasvas, käibemaksu ja aktsiisi laekumine kahanes ({{commentsTotal}})

Slaid rahandusministeeriumi eelarvelaekumise presentatsioonist.
Slaid rahandusministeeriumi eelarvelaekumise presentatsioonist. Autor/allikas: ERR

Juulis kogus maksu- ja tolliamet 569,4 miljonit eurot makse ehk kolm protsenti enam kui mullu samal ajal, seitsme kuuga kokku on makse laekunud 3,62 miljardit eurot, mis on 7,2 protsenti enam kui 2015. aastal.

Seitsme kuuga on riigieelarvest tulude poolel täidetud 57,8 protsenti, selgub rahandusministeeriumi andmetest. Kõige kiiremini kasvas juulis tulumaksu laekumine, mis kasvas 10,4 protsenti 88,4 miljoni euroni.

Sotsiaalmaksu laekumine kasvas juulis 7,3 protsenti 235,2 miljoni euroni. Deklareeritud palgafondi kasv ulatus seejuures 6,6 protsendini ja keskmise palga kasv 7,3 protsendini. Palgasaajate arv langes üheteistkümnendat kuud järjest, teatas rahandusministeerium.

Juunis kahanes palgasaajate arv möödunud aasta sama ajaga võrreldes 0,8 protsenti. Head laekumist toetab samas kiire palgakasv.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine oli juulis võrreldes eelmise aastaga 9,9 protsenti kõrgem, ulatudes 44,7 miljoni euroni. Seejuures kasvas erasektori jaotatud kasumilt laekunud tulumaks juulis 15,5 protsenti ning seitsme kuu laekumine erasektori kasumieraldistelt on 10 protsenti suurem võrreldes möödunud aastaga. Põhiosa juriidilise isiku tulumaksust on tänaseks laekunud, eelarve täitmine on suurematest maksudest kõrgeim ehk 69,3 protsenti.

Juuli käibemaksu laekumine samas vähenes 1,6 protsenti 164,9 miljonile eurole. Seitsme kuuga on käibemaksu kokku tasutud 1,1 miljardit eurot ehk 2,6 protsenti rohkem, kui aasta varem.

Aktsiide laekumine vähenes 6,1 protsenti 74,9 miljonile eurole, kuid seitsme kuu kokkuvõttes on laekumine kasvanud 12,9 protsenti 558,1 miljoni euroni. Aktsiiside laekumist on sellel aastal mõjutanud aktsiisimäärade tõusud ning kaupmeeste soetatud varud. Soetatud aktsiisikaupade varud pole realiseeritud ning neid jätkub veel kaheks kuni kolmeks kuuks, märkis ministeerium.

Alkoholiaktsiisi puhul on näha, et varude realiseerimise tempo on eelmise aastaga sarnane, kuid kuna soetatud varud olid sellel aastal suuremad, jätkub neid mõnevõrra kauemaks. Muutust deklareerimise tasemes on oodata septembris-oktoobris ning senised laekumised on olnud ootuspärased, teatas ministeerium.

Kütuseaktsiisi laekumine on viimased kaks kuud olnud möödunud aastaga võrreldes kõrgem, seitsme kuuga on laekumine kasvanud 19,5 protsenti 276,6 miljoni euroni. Erinevalt varasematest aastatest on ka bensiini deklareerimine esimesel poolaastal kasvanud, kuid diislikütuse tase jääb veel varude tõttu madalamaks.

Allikas: BNS



Pandad jõudsid Hiinast Soome.

Fotod: Hiinast jõudis Soome kaks pandat

Hiinast teele asunud kaks hiidpandat maandusid tuisuses Helsingi Vantaa lennujaamas, kust jätkavad oma teekonda Ähtäri loomaaeda. Kaks pandat – Hua Bao and Jin Baobao – toodi Hiinast Soome kahe riigi vahelise 15-aastase teadusprojekti jaoks.

MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: