Riigikohus arutab Kõpu valla taotlust eeldatavasti septembris
Riigikohtul on kavas arutada Viljandimaa Kõpu valla taotlust kontrollida haldusreformiseaduse põhiseaduslikkusele vastavust septembris ning ootab augusti lõpuks seisukohti erinevatelt institutsioonidelt.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ootab 30. augustiks arvamust valitsuselt, riigikogu esimehelt, õiguskantslerilt, rahandusministrilt, riigihaldusministrilt, Eesti Linnade Liidult ja Eesti Maaomavalitsuste Liidult.
13. juulil jättis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Kõpu vallavolikogu taotluse esialgu käiguta, kuna taotluse juures puudus dokument, mis tõendab, et volikogu otsus pöörduda vastava taotlusega riigikohtusse oli vastu võetud volikogu häälteenamusega. Riigikohus andis vallale 25. juulini aega puuduva dokumendi lisamiseks ning nüüdseks on menetluse alustamiseks kõik nõuded täidetud.
Ligi 650 elanikuga Kõpu vald märkis oma taotluses, et riik pole seadust vastu võttes lõpuni kaalunud kõiki variante ning haldusreformiseadus on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ehk valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine valitsuse algatusel ei ole sobivaim ega ka mõõdukas.
Vald ei ole rahul, et antud juhul ei ole seaduses antud ka mõistlikku tähtaega kohaliku omavalitsuse arvamuse ärakuulamiseks ning seaduse jõustumisest kuni sundliitmiseni antud tähtaeg on liiga lühike, samas kui varasemas seadusandluses kehtestatud aastane tähtaeg oli mõeldud demokraatia kaitseks, et kohaliku omavalitsuse valimisel oleks valijal selge, millises omavalitsuses ta hääletab.
Vald on kindel, et varasemast lühem tähtaeg enne valimisi kahjustab õigusselguse põhimõtet, kuna pole selge, milliste omavalitsuste osas toimub haldusterritoriaalne muudatuste tegemine või millised jäävad seaduses sätestatud erandite hulka.
Kõpu volikogu on seisukohal, et õigusgarantii oleks tagatud siis, kui tähtaeg oleks vähemalt samaväärne varasemaga.
Valla hinnangul on haldusreform seotud riikliku sunniga ning seda sõltumata sellest, kas haldusreformi puhul on rakendatud sundi tähtaegade osas vabatahtlikuks ühinemiseks või tehtud haldusterritoriaalne muudatus riigi algatusel, samuti tekivad mõlemal juhul kulud, kuid nende hüvitamine ei toimu võrdsetel alustel.
Vald tõdes, et kohustuslikult vabatahtlik haldusterritoriaalne muudatus on sama, mis kohustuslikus korras valitsuse algatatud haldusterritoriaalne muudatus.
Riigikogu andis 7. juunil heakskiidu haldusreformiseadusele, mis määrab omavalitsuse minimaalseks suuruseks 5000 elanikku ning sätestab tähtajad, milleks peavad Eesti vallad ja linnad uutele kriteeriumidele vastama.
Lisaks Kõpu vallale on haldusreformiseaduse põhiseaduslikkuse kontrollimisest huvitatud veel üle kümne valla, kuid neljapäevase seisuga polnud neist ükski veel riigikohtusse pöördunud.
Toimetaja: Indrek Kuus