Riigikohus arutab Kõpu valla taotlust eeldatavasti septembris ({{commentsTotal}})

Kõpu vald.
Kõpu vald. Autor/allikas: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix

Riigikohtul on kavas arutada Viljandimaa Kõpu valla taotlust kontrollida haldusreformiseaduse põhiseaduslikkusele vastavust septembris ning ootab augusti lõpuks seisukohti erinevatelt institutsioonidelt.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ootab 30. augustiks arvamust valitsuselt, riigikogu esimehelt, õiguskantslerilt, rahandusministrilt, riigihaldusministrilt, Eesti Linnade Liidult ja Eesti Maaomavalitsuste Liidult.

13. juulil jättis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium Kõpu vallavolikogu taotluse esialgu käiguta, kuna taotluse juures puudus dokument, mis tõendab, et volikogu otsus pöörduda vastava taotlusega riigikohtusse oli vastu võetud volikogu häälteenamusega. Riigikohus andis vallale 25. juulini aega puuduva dokumendi lisamiseks ning nüüdseks on menetluse alustamiseks kõik nõuded täidetud.

Ligi 650 elanikuga Kõpu vald märkis oma taotluses, et riik pole seadust vastu võttes lõpuni kaalunud kõiki variante ning haldusreformiseadus on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ehk valdade ja linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmine valitsuse algatusel ei ole sobivaim ega ka mõõdukas.

Vald ei ole rahul, et antud juhul ei ole seaduses antud ka mõistlikku tähtaega kohaliku omavalitsuse arvamuse ärakuulamiseks ning seaduse jõustumisest kuni sundliitmiseni antud tähtaeg on liiga lühike, samas kui varasemas seadusandluses kehtestatud aastane tähtaeg oli mõeldud demokraatia kaitseks, et kohaliku omavalitsuse valimisel oleks valijal selge, millises omavalitsuses ta hääletab.

Vald on kindel, et varasemast lühem tähtaeg enne valimisi kahjustab õigusselguse põhimõtet, kuna pole selge, milliste omavalitsuste osas toimub haldusterritoriaalne muudatuste tegemine või millised jäävad seaduses sätestatud erandite hulka.

Kõpu volikogu on seisukohal, et õigusgarantii oleks tagatud siis, kui tähtaeg oleks vähemalt samaväärne varasemaga.

Valla hinnangul on haldusreform seotud riikliku sunniga ning seda sõltumata sellest, kas haldusreformi puhul on rakendatud sundi tähtaegade osas vabatahtlikuks ühinemiseks või tehtud haldusterritoriaalne muudatus riigi algatusel, samuti tekivad mõlemal juhul kulud, kuid nende hüvitamine ei toimu võrdsetel alustel.

Vald tõdes, et kohustuslikult vabatahtlik haldusterritoriaalne muudatus on sama, mis kohustuslikus korras valitsuse algatatud haldusterritoriaalne muudatus.

Riigikogu andis 7. juunil heakskiidu haldusreformiseadusele, mis määrab omavalitsuse minimaalseks suuruseks 5000 elanikku ning sätestab tähtajad, milleks peavad Eesti vallad ja linnad uutele kriteeriumidele vastama.

Lisaks Kõpu vallale on haldusreformiseaduse põhiseaduslikkuse kontrollimisest huvitatud veel üle kümne valla, kuid neljapäevase seisuga polnud neist ükski veel riigikohtusse pöördunud.

Toimetaja: Indrek Kuus



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: