Valdade ühinemine on arenguhüppe kõrval kasvatanud ka bürokraatiat ({{commentsTotal}})

Viiratsi, Saarepeedi, Paistu ja Pärsti vallad ühinesid juba mõne aja eest vabatahtlikult üheks Viljandi vallaks.
Viiratsi, Saarepeedi, Paistu ja Pärsti vallad ühinesid juba mõne aja eest vabatahtlikult üheks Viljandi vallaks. Autor/allikas: Viljandi maavalitsus

Mitmest väikesest omavalitsusest üheks suureks liitumine on Viljandimaal kaasa toonud kogu piirkonna arenguhüppe, tõdeti ühinenud valdade avatud uste päeval. Miinusena toodi välja, et suurvallas on kasvanud bürokraatia. Ja kuigi suurvalla mõjuvõim maakonnas on kasvanud, siis riigivõim sellega ei arvesta.

Kolm aastat tagasi panid Paistu, Pärsti, Viiratsi ja Saarepeedi vallad leivad ühte kappi. Kuigi Viljandi linnas asuv vallamaja jääb Holstrest nüüd 15 kilomeetri kaugusele, pole ühinemine sealse rahva elu mingilgi määral kehvemaks muutnud.

"Vald kolis linna, inimestel on nüüd parem vallavalitsust kätte saada, kuna Paistu vahet ei olnud mingit ühendust. Bussid käivad ka meil õnneks siiamaani väga hästi," kiitis Holstre küla elanik Õilme Muni.

Küll aga tuleb suures vallas küla muredest varasemast palju kõvema häälega märku anda.

"Kui liitutakse, siis on oluline see, et rohujuure- või oma küla tasand muutub tähtsaks. Et inimeste, kes elavad ühes kogukonnas koos, sõna ka valda jõuab," rõhutas teine sama küla elanik Marika Kivistik.

Viljandi vallavanem Ene Saar rääkis vallamajja kogunenud huvilistele, et kuigi rahvas on valdavalt suure omavalitsusega rahul, on ühinemine paraku kaasa toonud ka suurema bürokraatia.

"Tegelikult on hea, kui lõpptulemus on ka kodaniku jaoks hea, kui load on kõik õiged ja asi on, nagu peab olema. Kui väikevaldade ühinemisel tekib suur ja tugev vald, peaks ka riik muutma oma suhtumist neisse," leidis Saar. "Viljandimaal on nii vähe kattega teid võrreldes teistega, ja me saame ikka väga vähe kaasa rääkida," põhjendas ta.

Lisaks leidis Saar, et riik jääb järjest kaugemaks. "Kuna nüüd pole maanteeametit enam ei Viljandi ega Pärnu regioonis, vaid kõik on Tallinnas, siis me jääme kaugemaks. See on see teema, mida liitmine ei muuda."

Nii nagu Viljandi vallas, on ka kümme aastat tagasi kolme väikevalla ja Türi linna ühinemisel tekkinud Türi vallas koondatud lasteaiad ühtse juhtimise alla ning ümber korraldatud koolide ja raamatukogude töö, et valitsemiskulusid kokku hoida.

"Suuremal territooriumil on ühiselt vahendeid, inimesi, ressursse kasutades võimalik ökonoomsemalt majandada. Seda on kümme aastat kindlasti näidanud," kinnitas Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann.

Viljandi vald jätkab nüüd juba uuel ringil liitumiskõnelusi Tarvastu ja Kolga-Jaani vallaga, Türi vald loodab aga veelgi suureneda Väätsa ja Käru valla võrra.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: