Juncker: Türgi ees ELi ukse sulgemine oleks ränk viga ({{commentsTotal}})

Jean-Claude Juncker.
Jean-Claude Juncker. Autor/allikas: Samuel Kubani/AFP/Scanpix

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ei pea mõistlikuks Austria üleskutset lõpetada Türgiga EL-i liitumisläbirääkimised, ta hoiatas, et see võib olla ränk viga.

Türgi kaua kestnud püüdlus ELiga ühineda sai löögi, kui president Recep Tayyip Erdogan andis teada, et kaalub pärast 15. juuli riigipöördekatset surmanuhtluse taastamist. Kui aga Austria tegi eile ettepaneku liitumisläbirääkimistele pidurit tõmmata, teatas Juncker, et asja peaks rahulikult võtma, vahendas The Local.

"Kui nüüd jätta Türgile mulje, et EL ei ole asjaoludest sõltumata valmis Türgit vastu võtma, on see minu arvates tõsine välispoliitiline eksimus," ütles Juncker Saksamaa telekanalile ARD.

"Minu arvates ei ole sellest kasu, kui me ühepoolselt Türgiga läbirääkimised lõpetaks," sõnas Juncker, kelle sõnul saab seda teha ainult kõigi liikmesriikide üksmeelse otsusega. "Ma ei näe praegusel hetkel liikmesriikides selleks tahet".

Samas tunnistas Juncker, et Türgi peab ELi seatud liikmelisuse tingimuste täitmiseks pingutusi tegema ja praeguse seisuga ei saaks ta liige olla, eriti surmanuhtluse taastamise plaani valguses. "See tähendaks läbirääkimiste kohest lõppu," hoiatas ta.

Austria kantsler Christian Kern tegi eile üleskutse, et EL lõpetaks Türgiga liitumisläbirääkimised ning lubas selle teema tõstatada ka Euroopa Nõukogu kohtumisel 16. septembril. Austria kaitseminister Hans-Peter Doskozil nimetas aga Türgit diktaatoririigiks, millel ei ole ELis kohta.

Türgi Euroopa Liidu asjade ministri Omer Celiku sõnul on Austria liidukantsleri avaldus häirivalt lähedal paremäärmuslikule retoorikale.

Türgi on soovinud ELiga ühineda aastast 1963, ametliku taotluse selleks tegi riik aastal 1987 ja läbirääkimised algasid 2005. aastal.

Toimetaja: Karin Koppel



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: