Maris Jõgeva: nähtamatu taust ja kriimu näoga lapsed ({{commentsTotal}})

Maris Jõgeva on vabaühenduste liidu EMSLi juht.
Maris Jõgeva on vabaühenduste liidu EMSLi juht. Autor/allikas: EMSL/Rene Suurkaev

Rahvusvahelistes pingeridades, nagu vabaühenduste elujõulisuse indeks või mõttekoja Freedom House hinnang demokraatia arengule siirderiikides, oleme oma regioonis edetabeli esirinnas. Kodanikuühiskonna areng on sealmaal, et puudutabki meid kõiki, teemana aga eriti ei kõneta (sellest, kuidas kodanikuosaluse rolli veelgi suuremaks saada, räägime ikka häbematult vähe võrreldes sellega, kui oluline üks aktiivne, targalt kaasa mõtlev ning tegutsev inimene riigi jaoks on).

Uue aja organiseerunud kodanikuühiskond saab ühes vabaühenduste liiduga EMSL sel aastal 25-aastaseks. Veerandsaja aasta pikkuses loos on nii sattumuslikke sündmusi kui ka juhitud protsesse ning ega olegi lihtne mõista, millistel neist on olnud rohkem mõju. Nii on kerge lihtsustada, et kalarannad ja tänavafestivalid, rahvakogud ja reiditeemeeleavaldused on loomuliku arengu ja kokkusattumuste küsimus. Ja et vabakonna arendamiseks ei ole strateegiatest ja taktikatest palju tolku, tuleb ainult inimestele organiseerumist ja ühinemist lubada. Arutelud ja taktikad tunduvad aktivisti jaoks iganenud võtted.

Me kodanikuaktivismi edulugude taga näib tõepoolest olevat enam üheksakümnendatele iseloomulikku idealismi ja naivismi kui strateegilist arendustööd. Mõjukate ja pikaajaliste traditsioonidega kodanikuorganisatsioonide kõrval, kus tegeletakse rohkete seisukohtade paberile sättimise ja koosolekute pidamisega, on teeme ära -tüüpi algatused, kus käed saab külge panna ja kohe millegi käegakatsutavani jõuda, palju inspireerivamad. Neis on vabadust ja energiat nagu kriimu näoga lapses, kes veedab nädala õues onni ehitades ja keda toas näeb vaid korraks – see projekt on palju olulisem kui näiteks arutada vanematega tulevikuplaane. Aga ta ei saaks seda onni ehitada, kui vanemad poleks tüütute perekonnakoosolekute käigus jõudnud otsusele, et maakodu tuleb osta, osta just see ja just siia.

Tõenäoliselt ei saa me vabakond ka kunagi tagasi õhinat ja üksmeelt aastast 2000, kui enam kui nelisada mittetulundusühingute esindajat kogunes Sakala keskuse saali, et endale arvamiseks ja kaasarääkimiseks paremat mandaati taotleda ning selleks vajalikus tegutsemises kokku leppida. Nii sündisid ka EKAK ja hästi kavandatud nähtamatud pingutused vabakonna tugevdamiseks, mille seoseid aktiivsete külakogukondade ja plakatitega arvamuse väljendamisega võib-olla ei märkagi.

Mittetulundusühingute nõustamine, vabatahtlike tunnustamine ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kaasamiseks mingitegi kokkulepete kirjapanek loovad nähtamatu toe, mis täna aktivisti palju aitab, isegi kui ta nende saamisloost midagi ei tea. Tuhanded inimesed on heal meelel vabatahtlikud, head tegevad, kaasa rääkivad ja osalevad ning ehitavad oma onne (mulle tuli kohe meelde, et Kalaranda ehitatakse taas sauna) ilma Sakalata. Ja parem ongi, kui identiteedi sättimist ja aktivismile ühiskonnas õigustatud koha trügimist ei ole enam vaja. Ja et kodanikuosalus ei ole enam ainult mittetulundusühingute pärusmaa, vaid on igal pool.

Aga valmis ju ka kõik ei ole ja ainult kiidulaulu laulda ei saa, sest ikka kripeldab, kui sinu arvamust küsitakse (või isegi kui see küsimata välja on öeldud) ja siis sellega midagi peale ei hakata. Maailma näidetest teame, et vabakonna kuuldavõtmine ja rohkem arvestamine ei pruugi olla arengu järgmine loogiline samm. Ja isegi kui ohtu ei ole, siis selleks, et auto sõidaks, on vahel vaja vahetada õli ja rehve ja piduriklotse, vahel isegi karbussi timmida. Tüütu ja igav, aga korras autoga on jube hea sõita.

Sama on vabakonnaga: isegi kui kõik toimib, tasub näidikutel silma peal hoida, kulumist ennetada ja vahel mõni asi parema vastu vahetada.

Milline kodanikuühiskonna tervis täna on, millist hooldust ta vajab ja milline on arengupotentsiaal, sõltub hindajast ja tema isiklikust kogemusest. Meie soov on tuua kodanikuühiskonna tervise teemalisele arvamusfestivali arutelule kokku võimalikult palju kogemusi, et arusaadav pilt tänasest kokku panna ning kõigi kodanikuühiskonna tänaste tegijatega – on nad siis aktivistid, ettevõtjad, poliitikud, ametnikud või lihtsalt vahel onni kallal nokitsejad – tulevikust ja valikutest rääkida.

Artikkel on algselt ilmunud vabaühenduste liidu veebiväljaandes Hea Kodanik.

Kodanikuühiskonna teemaline arutelu leiab arvamusfestivalil aset reedel, 12. augustil kell 18 Kodanike Euroopa alal.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.



Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

Facebook nutitelefonis.

Tehnikauudised: Facebooki uued algoritmid ja mõned nopped CESilt

Sel nädalal pakub tehnikauudistes endiselt kõneainet Las Vegases lõppenud tarbetehnikamess CES 2018. Samas raputas tehnoloogiaturgu Mark Zukerbergi avaldus Facebooki uudisvoo algoritmi muutusest, mis vähendab paljude meediaettevõtete auditooriumit kahte miljardit kasutajat ühendaval sotsiaalmeedia platvormil.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: