Prantsusmaal on pärast terrorirünnakuid sagenenud moslemivastased teod ({{commentsTotal}})

Preester Jacques Hameli mälestusteenistusele tulnud inimesed Normandias Roueni katedraali juures 2. augustil.
Preester Jacques Hameli mälestusteenistusele tulnud inimesed Normandias Roueni katedraali juures 2. augustil. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Kuigi Prantsusmaa valitsus ja usujuhid on rõhutanud riigi kogukondade vahelist ühtsust, on pärast hiljutisi terrorirünnakuid sagenenud islamofoobsed teod.

Päev pärast seda, kui äärmuslased Saint-Etienne-de-Rouvray kirikus preester Jacques Hameli tapsid, rünnati samas väikelinnas oma kodu juures Senegalist pärit moslemimeest, kes kandis traditsioonilist riietust ja kellega puhkes esmalt vaidlus parkimiskoha pärast, vahendas The Local.

Väidetavalt nimetas ründaja moslemit räpaseks mustaks ning ähvardas tema kõri läbi lõigata "nii nagu teie meile tegite", viidates preestri tapmisele.

Seejärel lõi ta ohvrit pähe ning jättis ta poolteadvusetuna lebama, kuni perekond mehe leidis.

Teised islamofoobsed teod pole olnud nii vägivaldsed, kuid neid on ette tulnud sageli. Sel nädalal soditi Korsikal Ghisonaccias, kus kohalike ja immigrantide suhted on olnud pingelised, mošeele üleskutseid nagu "Araablased välja!". Rassistlikke sõnumeid on mošeede seintele kritseldatud kogu Prantsusmaal.

Prantsusmaa idaosas Nancy lähistel oli keegi ühe mošee postkasti toppinud searasvakuubikuid, hiljem saadeti samasse pühakotta valget pulbrit sisaldav ümbrik. Politsei piiras mošee ümber, kuid selgus, et pulber ei sisalda midagi ohtlikku.

Eelmisel pühapäeval osalesid moslemid kogu Prantsusmaa kirikutes katoliiklikel jumalateenistustel, kuna selleks oli neid üles kutsunud Prantsusmaa mosleminõukogu, kes soovitas nii solidaarsust ja kaastunnet näidata.

Toimetaja: Karin Koppel



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: