Pakistani haiglas hukkus enesetapuplahvatuses vähemalt 70 inimest ({{commentsTotal}})

{{1470642614000 | amCalendar}}

Pakistanis Quetta linnas plahvatas esmaspäeval riiklikus haiglas lõhkekeha, hukkus vähemalt 70 ja sai viga üle 100 inimese, teatasid võimud.

Belutšistani provintsi pealinna Quetta tsiviilhaiglas korraldati enesetapurünnak ajal, mil haiglasse oli seoses Belutšistani advokatuuri presidendi Bilal Anwar Kasi tapmisega kogunenud umbes 200 inimest. Esmaspäeva hommikul maha lastud Kasi surnukeha oli toodud Quetta tsiviilhaiglasse, vahendas BNS.

"Hukkunute arv on tõusnud 70-ni ja vigastatuid on 112," ütles provintsi tervishoiuameti juht doktor Masood Nausherwani ajakirjanikele.

Haigla direktori Abdul Rehmani sõnul on enamik ohvreid advokaadid.

Rünnaku eest võttis vastutuse Pakistani Talibani harurühmitus.

Pakistani Talibanile (Tehreek-e-Taliban Pakistan) alluva rühmituse Jamaatul Ahara pressiesindaja ütles e-kirja teel ajakirjanikele, et tema esindatav haru "võtab vastutuse" rünnaku eest Quetta haiglas.

Ta lubas rünnakute jätkumist "islamisüsteemi kehtestamiseni Pakistanis".

Kaks tundmatut relvastatud isikut lasid Kasi maha teel kodunt tööle, ütles provintsi siseminister Akbar Harifal.

Lõhkekeha õhkimise hetkeks oli haiglasse kogunenud kuni 200 inimest. Kohal oli kümneid advokaate ja ajakirjanikke.

Politsei kinnitas, et tegu oli enesetapurünnakuga.

"Pommar oli kinnitanud keha külge umbes kaheksa kilogrammi lõhkeainet, mis sisaldas kuullaagreid ja šrapnelle," ütles pommirühma juht Abdul Razzaq AFP-le.

Quetta rünnaku omaks kuulutanud Jamaat-ul-Ahrar võttis kevadel vastutuse ka aasta rängima rünnaku - ülestõusmispühal Lahore rahvarohkes pargis 75 inimese elu nõudnud pommiplahvatuse eest.

Iraani ja Afganistaniga piirnev Belutšistan on nafta- ja gaasirikas piirkond, mille vägivallatase on kõrge. Provintsis tegutsevad nii islamiäärmuslased kui separatistid. Kokkupõrkeid esineb ka kohalike sunniitide ja šiiitide vahel.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: