Riigikohus: tuulikuid rajades peab arvestama ka müra ({{commentsTotal}})

{{1470644615000 | amCalendar}}

Riigikohus tegi esmaspäeval otsuse, mille järgi tuleb tuulegeneraatorite rajamisel ja detailplaneeringu koostamisel võtta arvesse ka nende tekitatavat müra ning mõju ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale.

Riigikohtu hinnangul ei arvestanud 2013. aastal Hanila vallavolikogu otsusega kehtestatud detailplaneering tuulegeneraatorite tekitatava müra ja lähedal asuva Natura-alaga ning on vastuolus valla üldplaneeringu ja maakonna teemaplaneeringuga, teatas kohus.

Riigikohus otsustas, et Hanila valla elaniku Reet Raukase kaebus tuleb rahuldada, varasemate kohtuastmete otsused tühistada ning tühistada ka Hanila vallavolikogui 2013. aastal tehtud otsus. Samuti mõistis kohus vallalt välja menetluskulud summas 4140 eurot, seisab otsuses.

Halduskohtusse pöördus vallaelanik, kelle elamu jääb 420 meetri kaugusele kavandatud tuulikutest. Ta oli seisukohal, et tuulikud võivad põhjustada ülemäärast müra ja kahjustada lähedal asuvat Natura-looduskaitseala.

Esimesed kaks kohtuastet jõudsid seisukohale, et kehtiva müranormi ehk 40 detsibelli ületamine ei ole tõendatud. Riigikohus märkis aga, et detailplaneeringus ei olnud kavandatavate tuulikute maksimaalset võimsust määratletud, ent just tuulegeneraatorite esialgu kavandatud võimsuse vähendamine pidi olema peamine meede elamumaale ulatuva müra leevendamiseks.

Samuti oleks detailplaneeringu alusel tuulikute rajamise korral ületatud kehtiva üldplaneeringuga ette nähtud tuulikupargi maksimaalset koguvõimsust. Ka normi piiresse jääv müra võib olla ümberkaudseid elanikke häiriv ning mõjutada nende tervist ja privaatsust, kirjutas riigikohus.

Niisugust müra peavad naabrid riigikohtu sõnul taluma vaid siis, kui müra tekitav tegevus on kooskõlas kõigi asjakohaste õigusaktidega. Kui vald peab avalikes huvides vajalikuks tuuleenergia tootmist seni kavandatust suuremas mahus, tuleb üldplaneeringut muuta.

Riigikohus märkis ka, et detailplaneeringu kehtestamise ajal oli lõppemas maakonna teemaplaneeringu menetlus, milles oli ühe põhiteemana käsitletud küsimust, kui kaugele on otstarbekas planeerida tuulikupargid elamutest. Teemaplaneeringus oli otsustatud seada tuulikupargi kauguseks elamutest vähemalt 1000 meetrit.

Riigikohus viitas selles punktis enda varasemale seisukohale, mille kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtestamisel arvesse võtta ka teisi pooleliolevaid planeeringuid. Riigi- ja omavalitsusasutused peavad vältima vastukäivate planeeringute kehtestamist, rõhutas kohus.

Lisaks ei järgitud detailplaneeringu koostamisel Natura-alaga seotud keskkonnamõju hindamise nõudeid. Planeeringu algatamisel koostanud eelhinnangu kohaselt võib tuulegeneraatoritega kaasneda oluline negatiivne mõju Väinamere hoiualale, kaitstavatele rändlinnuliikidele ja nahkhiirtele. Sellises olukorras on täiemahuline keskkonnamõju hindamine kohustuslik, kuid antud juhul jäeti hindamine läbi viimata, selgub otsusest.

Allikas: BNS



MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: