Saksa kindral viitas Patriot-rakettide paigutamisele Baltimaadesse ({{commentsTotal}})

{{1470716862000 | amCalendar}}

Saksamaa ja Holland katsetavad oktoobris ühiselt oma maa-õhk-tüüpi raketisüsteeme Patriot, millest võib saada mudel lähiaastate mitmepoolseteks missioonideks Poolas ja Baltimaades, ütles kõrge Saksa kindral.

Oktoobrikuise katsetusega kontrollitakse praktikas Hollandi ja Saksamaa poolt viimase aasta jooksul arendatud õhu- ja raketitõrjeoperatsioonide ühiskontseptsiooni, mis on esimene omalaadne Euroopas, ütles Saksa õhujõudude maapealsete üksuste komandör brigaadikindral Michael Gschossmann usutluses uudisteagentuurile Reuters.

Katsetuse käigus tulistatakse Kreeta saarel asuval NATO sõjalisel objektil oktoobri algul välja üle 40 püüdurraketi.

Saksa ja USA ametnike sõnul osaleb õppusel 300 Saksa, 100 Hollandi, 10 USA sõdurit ning raketisüsteemiga Aegis varustatud Ühendriikide sõjalaev.

Baltimaade ametnikud tervitasid USA raketisüsteemi Patriot lühiajalist paigutamist Ida-Euroopasse suve alguses peetud õppuste käigus, ent teiste riikide osalemine annaks sellele suurema sümboolse väärtuse, lausus Gschossmann.

"Me saaksime pakkuda veelgi suuremat kindlustunnet ja saata poliitilise signaali, kui me koostaksime ühisüksuse Saksa, Hollandi ja USA Patriot-süsteemidest, mis on läbinisti kaitseotstarbelised, ja paigutaksime selle kuhugi Poola või Baltimaadesse," tsiteeris Reuters brigaadikindralit.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur Kalev Stoicescu ütles rahvusringhäälingu raadiouudistele, et ka Baltimaadesse ja Poolasse paigutatavad senisest suuremad NATO liitlaste üksused vajavad kaitset ning Patriot-süsteemide toomine piirkonda võib ajaliselt langeda kokku nende üksuste saabumisega järgmise aastra esimeses pooles.

Stoicescu lisas, et tegemist on kaitseotstarbelise relvastusega, mille abil saab vähendada Venemaa domineerivat positsiooni Läänemere piirkonnas.

Eesti kaitseministeeriumi esindaja ütles uudist kommenteerides, et sarnane liitlaste üksus on Eestisse oodatud. "Kindlasti tervitame seda, et Saksamaa ja Holland harjutavad kokku oma õhu- ja raketikaitseüksuseid. See, et nad seavad eesmärgiks neid relvaüksuseid kasutada NATO kollektiivkaitses tugevdab alliansi julgeolekut ning kindlasti on liitlaste sellised üksused oodatud ka Eestisse," ütles BNS-ile kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Allikas: BNS



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: