Türgi: kasvavat ameerikavastastust aitaks leevendada Güleni väljaandmine ({{commentsTotal}})

Bekir Bozdag
Bekir Bozdag Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Türklaste seas on levimas ameerikavastased meeleolud ning seda saaks leevendada ainult see, kui USA annaks Türgile välja riigipöördekatse korraldamises süüdistatava moslemivaimuliku Fethullah Güleni, teatas Türgi justiitsminister Bekir Bozdag.

Türgi president Recep Tayyip Erdogan süüdistab Gülenit ja tema järgijaid riigipöördekatses, ehkki vaimulik on elanud 1999. aastast Pennsylvanias. Nüüd ütles Türgi justiitsminister intervjuus Anadolu uudisteagentuurile, et Türgis on levimas tõsine ameerikavastasus, mis on kasvamas vihaks, vahendas Reuters.

"Selle vihaks kasvava ameerikavastasuse peatamine on USA kätes," lausus Bozdag. "See, kas USA Güleni välja annab või mitte, on poliitiline otsus. Kui teda välja ei anta, on Türgi ohverdatud terroristi nimel".

Hiljutine arvamusküsitlus näitas, et kaks kolmandikku türklastest on presidendiga ühel nõul, et riigipöördekatse kavandas just Gülen. Türgis on alates 15. juulist peaaegu iga päev demokraatia ning valitsuse toetuseks massimeeleavaldusi korraldatud. Laupäevasel meeleavaldusel Istanbulis kordas Erdogan oma lubadust, et kui rahvas seda soovib ja parlament heaks kiidab, taastatakse ta riigis surmanuhtlus.

Samal ajal on kümneid tuhandeid türklasi vahistatud või uurimise alla võetud. Täna nimetas Bozdag ametlikult arreteeritute arvuks 16 000, lisades, et 6000 vahialuse asjus menetlus veel käib. Lisaks on 7668 inimest uurimise all, kuid neid pole vahistatud.

Ühendriikide president Barack Obama on varem öelnud, et Ankara peab kõigepealt suutma Güleni süüd veenvalt tõestada.

Täna kohtub president Erdogan Venemaal Peterburis sealse riigipea Vladimir Putiniga.

Toimetaja: Karin Koppel



Toomas Sildam on ERR-i toimetaja.

Toomas Sildam: kirka Ratase valitsuse vundamenti

Urmas Reinsalu vastutegevus kooseluseadusele on muutnud ta sotsidele märgilise tähendusega oponendiks, kuid umbusaldades Reinsalu, riskiks sotsid valitsusliidu lammutamisega, leiab nädalakommentaaris Toomas Sildam.

uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: