Erdogani ja Putini kohtumine Peterburis - mõlemad vajavad liitlast ({{commentsTotal}})

Venemaa ja Türgi president kohtusid täna Peterburis, et soojendada üles kahe riigi vahelisi suhted, mis jahenesid pärast Vene lennuki allatulistamist Türgi sõjaväe poolt eelmise aasta novembris.

Ekspertide arvates on omavaheliste pingete leevendamist vaja muuhulgas ka selleks, et leida sõpru ajal, mil lääneriikide suhted nende kahe riigiga on jahedad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Türgi president Recep Tayyip Erdogan oli Peterburi kohtumise eel kindel, et suhted on juba positiivsed, eriti kui seda kõrvutada eelmise aasta novembri vene lennuki allatulistamise järel saadud majanduslike hoopidega. "Türgi ja Venemaa suhted on jõudnud positiivsesse faasi," kinnitas Erdogan enne kohtumist.

Esialgu kohtusid presidendid oma lähimate abilistega ning alles seejärel toimus laiema ringiga arutelu, kuhu president Erdogan kaasas mitu ministrit, kes tegelevad eri majanduse või kaitseküsimustega.

Nii mõnigi vaatleja usub, et suhete parendamist on vaja eelkõige Türgile, sest pärast riigipöördekatset on lääneriigid kutsunud Ankarat pigem ettevaatlikkusele väidetavate riigipöörajate vahistamisel ja süüdimõistmisel.

Kadir Hasi ülikooli poliitikateadlane Serhat Guvenc märkis, et Erdogan võib seda võimalust kasutada või mängida kohtumist Moskvaga tähtsamaks, et saada paremat kätt suhetes partneritega lääneriikidega. "Seega võib ta kohtumise pöörata mõjujõuks, et saada paremat lepet Washingtoni ja Brüsseliga"

Kui selle aasta vene turistide arv on kukkunud 87 protsenti ning ka teistes majandusvaldkondades on kukkumine olnud muljetavaldav, siis on arusaadav, et Ankara vajab sõpra või vähemalt liitlast.

Ka Venemaa presidendil on liitlasi vaja, sest lääneriikide sanktsioonid kestavad endiselt. Alles eile kohtus Putin Bakuus esmakordselt Iraani ja Aserbaidžaani presidendiga ning sellest koostööst loodetakse nii majanduslikku kui poliitilist kasu.

Üheks suuremaks probleemkohaks jääb aga Süüria, sest Ankara tahab endiselt, et president Bahsar al-Assad lahkuks võimult - see aga ei sobi kindlasti Kremlile.

Saksamaa välisministeeriumi hinnangul ei ole Venemaa ja Türgi lähenemisel erilist mõju julgeolekupartnerlusele NATOs, sest Türgi on tähtis alliansi liige.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: