Kallas: Eesti ja Euroopa vajavad ka ebamugavaid liitlasi ({{commentsTotal}})

Eesti ja Euroopa vajavad muutuvas rahvusvahelises olukorras ka ebamugavaid liitlasi, kirjutab Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas Postimehes avaldatud arvamusartiklis.

"Kui USA presidendiks valitakse Donald Trump ja ta viib ellu oma ettekujutused maailmast, siis pole läänemaailma sellisel kujul, nagu oleme harjunud nägema, enam olemas," märgib Kallas. "Julgeolekut tagavate lepete puhul oleme tagasi Westfaali rahu põhimõtete juures. Lepitakse kokku vastastikku huvi puudutavates küsimustes ja jäetakse partnerite siseasjad nende enda otsustada. Ainult nii väldime sõprade ja liitlaste arvu vähenemist."

See puudutab Kallase sõnul nii Euroopa Liitu (EL) kui Eestit.

"Esmaspäeva hommikul tuli uudis, et Austria valitsus põlgab Türgi ära, on vastu mistahes läbirääkimistele Türgi lähenemise üle Euroopa Liidule," tõdeb Kallas. "Kas põlgame kõik koos Türgi ära? Sõnavabadust piiratakse, inimõigustega on lugu kahtlane. Või teeme rehkenduse, kus ühel pool on Türgi kui võimas liitlane NATO-s ja ka võimalik tugev liitlane Euroopa Liidule tema rändekriisis, ja teisel pool asjad, mis meie tundeid riivavad. Sedasorti rehkendusi näib lähitulevikus aina rohkem vaja olevat."

Kallas kirjutab, et sõprade ja partnerite põlgamine halva käitumise tõttu võtab võimaluse seda käitumist kuidagi kohendada: "Pole enam sõpra ja endine sõber või partner käitub veel halvemini. Me ei saa enam automaatselt loota, et tugev EL ja tugev NATO meie eest kõik probleemid lahendavad. Kas need liidud jätkavad tugevatena, sõltub kõigi liikmesriikide, sealhulgas Eesti aktiivsest panusest. Ei mingit võimalust jääda kõrvaltvaatajaks."

1996. aastal, kui Kallas oli Eesti välisminister, taotles Vene Föderatsioon tavarelvastuse piiramise leppe muutmist, et oleks võimalik vägede nihutamine kriisikolletele lähemale. "See oli seotud Tšetšeenia sõjaga," meenutab Kallas. "Vägesid taheti nihutada lõunapiiride lähedal, aga ka põhjapiiride lähedal, meie lähedal. Ameeriklased kaldusid nõustuma. Mäletan, kuidas meie, kahe riigi välisministrid, võitlesime hoolega selle vastu, koordineerides sageli oma esinemisi. Türgi ja Eesti. Tol ajal oli läänemaailm väga usaldav Venemaa vastu. Eesti väljendas kriitilisi noote ja Türgi toetas meid alati."

Toimetaja: Anvar Samost



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: