NATO üksuses teeniv Türgi ohvitser esitas USA võimudele varjupaigataotluse ({{commentsTotal}})

{{1470817110000 | amCalendar}}
Türgi president Recep Tayyip Erdogan ja auvahtkonna sõdurid, arhiivifoto.
Türgi president Recep Tayyip Erdogan ja auvahtkonna sõdurid, arhiivifoto. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

USA-s paiknevas NATO arendus- ja ümberkujundamise väejuhatuses teeniv Türgi ohvitser esitas Ameerika Ühendriikide võimudele varjupaigataotluse pärast seda, kui ta seoses juulikuise riigipöördekatsega tagasi kodumaale kutsuti.

Väidetavalt on tegu esimese korraga, kui liitlasriigi ohvitser pärast Türgi riigipöördekatset USA-s varjupaigataotluse esitab ning juhtum võib kahe riigi vahelisi suhteid veelgi rohkem pingestada, vahendasid Reuters ja Politico.

Ankara süüdistab riigipöördekatses USA-s elavat islamivaimulikku Fethullah Gülenit ja viimase järgijaid ning nõuab Washingtonilt Güleni väljaandmist. USA on teatanud, et mehe väljaandmist käsitletakse tavapärase juriidilise protseduuri raames ning seega peab Türgi mehe süü kohta ka tõendeid esitama. Gülen on ise võimuhaaramise püüdlusi eitanud ning väidab, et riigipöördekatse näol oli tegu hoopis president Recep Tayyip Erdofgani lavastusega, mille abil oma võimu riigis veelgi rohkem kindlustada.

Nii USA kui ka Euroopa Liit on avaldanud muret seoses riigipöördekatsele järgnenud vahistamis- ja vallandamiskampaaniatega, mille käigus on Türgi võimud võtnud vahi alla või vallandanud tuhandeid sõjaväelasi, kohtunikke, politseinikke, ametnikke, ajakirjanikke ja õpetajaid. Türgi on aga korduvalt süüdistanud lääneriike silmakirjalikkuses ning riigipöörajate toetamises ja kaitsmises ning tekkinud pinged on suhteid seniste liitlaste vahel tõsiselt kahjustanud.

USA: vandenõuteooriad ja sütitav retoorika pole abiks

USA välisministeerium teatas eile, et Türgis leviv Ameerika-vastane retoorika ei aita kuidagi kaasa olukorra lahendamisele.

Türgi meedias ja poliitikute seas on viimasel ajal levimas vihjed, justkui oleks USA või näiteks mõni sealne mõttekoda olid seotud riigipöördekatsega. Kuigi president Erdogan pole otseselt selliseid süüdistusi esitanud, on ta omakorda kurtnud, et USA pole riigipöördekatse üle elanud liitlase juurde saatnud ühtegi kõrget esindajat ning et endiselt pole islamivaimulik Gülenit Ankarale välja antud.

"Sellised vandenõuteooriad ja sütitav retoorika ei aita kuidagi kaasa," kommenteeris USA välisministeeriumi pressiesindaja Elizabeth Trudeau teisipäevasel pressibriifingul. "Me oleme väga pühendunud temperatuuri jahutamisele. Me saame aru, et see on tõsine olukord, kuid samal ajal ei aita retoorika selle lahendamisele kuidagi kaasa."

Politico andmetel on see järjekordne näide, kuidas president Barack Obama administratsioon peab suhtlema üha tujukama, kuid endiselt olulise ISIS-e vastase liitlasega. Seda frustratsiooni olevat üha rohkem tunda ka Kongressis, kus pärast riigipöördekatset on märgata Türgi puhul parteideülese skeptilisuse suurenemist.

Viimastel nädalatel on Obama ja tema esindajad korduvalt riigipöördekatse hukka mõistnud, kuid on samal ajal olnud ka mures Türgis alanud ulatuslike vahistamis- ja vallandamislainete pärast. Türgis on aga sellist tasakaalustatud reaktsiooni peetud otseseks solvanguks.

"Lääne inimesed ei peaks oma pead murdma selle üle, kui palju inimesi me oleme vahistanud või vallandanud," rääkis Erdogan eelmisel nädalal Prantsusmaa ajalehele Le Monde antud intervjuus. "Me võitleme praegu riigipöördekatsega, terroristide vastu. Läänemaailm peab aru saama, millega meil tegemist on."

Erdogan kritiseeris USA-d ka selle eest, et Washington pole Gülenit kiiremas korras Türgile välja andnud ning mitmete Türgi ametnike sõnul on USA Güleni pärast kogu partnerluse Türgiga ohtu seadnud.

USA välisministri John Kerry väidetava Türgi-visiidi kohta ütles Erdogan, et see leiab aset liiga hilja. "See teeb meid kurvaks. Mida ameeriklased üldse tahavad? Nende strateegiline liitlane on vastamisi riigipöördega ning neil kulub 45 päeva, et kedagi kohapeale saata? See on šokeeriv."

Tõenäoliselt on Türgi poolt USA suunal tehtud teravaimaks torkeks eile Peterburis aset leidnud Erdogani ja tema kolleegi Vladimir Putini kohtumine.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: