Rõivas: majanduskasv on alla ootuste ({{commentsTotal}})

{{1470908527000 | amCalendar}}

Peaminister Taavi Rõivas soovitas ära oodata ka statistikaameti täpsustatud andmed, kuid tunnistas, et kiirhinnangus välja toodud SKP teise kvartali 0,6-protsendilise kasvuga rahule jääda ei saa.

"Statistikaameti kiirhinnangutega tasub olla ettevaatlik, enne kui asuda paikapanevaid järeldusi tegema, sest neid kiirhinnanguid on statistikaamet hiljem mitme protsendi ulatuses lausa korrigeerinud. Nii et vaatame rahulikult," rääkis Rõivas valitsuse pressikonverentsil.

"Fakt on see, et 0,6% aastakasvuna on kindlasti alla ootuste, põhjuste hulgas on eeskätt nõrk väliskeskkond, mis on ka Eesti Panga ja rahandusministeeriumi hinnang olnud," lisas ta.

Nõrga väliskeskkonna puhul omakorda on üks kõige tugevamaid mõjureid peaministri sõnul see, et Venemaa majandusel läheb jätkuvalt väga halvasti ja nende poliitilised otsused tõrjuvad jätkuvalt näiteks Eesti põllumajandussaadusi.

Esimeses poolaastas on oluliselt langenud ka põlevkiviõli müük, kuid tuleviku osas on Rõivas optimistlikum. "Kui vaatame tulevikku, siis põlevkiviõli puhul on olnud ka positiivsemaid arenguid. Tänu sellele, et valitsus leppis kokku soodsamas maksukeskkonnas kriisis olevale põlevkivisektorile, on võimalik taas avada tootmisi, mis seni olid suletud."

Majandusseisu positiivse poole pealt tõi Rõivas välja veel, et turismisektoril läheb hästi ning tööpuudus on jõudsalt vähenenud. Samuti on tema sõnul maksulaekumiste suurenemisest võimalik välja lugeda majandusaktiivuse tõus.

2016. aasta II kvartali täpsustatud SKP avaldab statistikaamet 8. septembril.

Erki Savisaar: olukord naabrite juures on ikkagi parem

Riigikogu majanduskomisjoni liige, keskerakondlane Erki Savisaar aga toob välja, et millegipärast on mitmete meie naaberriikide majanduskasv välisteguritest hoolimata üle 3 protsendi ning tema hinnangul on Eestis midagi ikkagi valesti.

"Tuleb stimuleerida ettevõtlust, alustades kas või põllumajandusest. Täna on põllumajanduse kütuseaktsiisid piirkonna kõige kõrgemad. Isegi Norras maksavad põllumehed kütuse eest vähem kui Eestis, rääkimata meie lähinaabritest Lätis ja Leedus. Niimoodi me kaotamegi konkurentsis," rääkis ta "Aktuaalsele kaamerale".

Eestisse investeerimisest rääkides ütles Savisaar, et Eesti maksusüsteem ei ole motiveeriv.

"Tehaseid ehitatakse Lätti, Leetu, Rootsi, Eestisse tootmist ei tule. Põhjus on kusagil sügaval," märkis ta.

"Ei ole meil kindlasti põhjust oma majanduskeskkonna pärast häbeneda, küsimus on selles, milline on see keskkond rahvusvaheliselt ja kuidas on parajasti võimalused investeerimiseks," kommenteeris peaminister Rõivas.

Analüütikute sõnul on välistegurid ainult üks põhjus

Majandusanalüütikud ütlevad, et välistegurid on küll üks põhjus, miks majanduskasv teises kvartalis nii väheseks jäi, kuid põhjuseid on teisigi.

"Kindlasti on üks väga oluline mõjutegur väliskeskkond. Kuigi, kui vaadata numbreid, on meie eksport-import kasvanud, mis tähendab seda, et selles konkreetses numbris välistegurite mõju, selles 0,6 protsendis olla ei saa. Siin on ka meie analüütikud välja toonud suhteliselt kehva esitluse põlevkivisektoris, mis on panustanud sellesse viletsasse numbrisse, viletsasse kasvu. Mis see peamine välistegur on, kas see on jätkuv kriis suhetes Venemaaga, ma ei ole selles nii kindel," kommenteeris Tartu ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets "Aktuaalsele kaamerale".

"On põhjust arvata, et kõige olulisem põhjus selle madala kasvu osas on aktsiisipoliitika selles mõttes, et kui tavaliselt aktsiisitõusud on ajastatud 1. jaanuarile, siis aktsiisikaupade, peamiselt siis alkoholi ja kütuse, peamiselt sedapuhku, varumine toimub detsembris ja need aktsiisid siis laekuvad neljandas kvartalis, siis sedapuhku lükati aktsiisitõus edasi veebruarikuusse," selgitas rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben.

"Mis tähendab, et varusid koguti jaanuaris, mis küll kergitas esimese kvartali majanduskasvu ja teise kvartali arvelt osaliselt neid esimeses kvartalis kogutud kaupu realiseeriti, aga aktsiis sealt enam ei laekunud, sealt tuli see jõuline negatiivne panus," lisas ta. 

Toimetaja: Priit Luts, Laur Viirand



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: