Tallinna koolid lähevad sügisest üle ühtsele e-õpilaspiletile ({{commentsTotal}})

Kõik Tallinna koolid teevad sügisel tehnoloogilise arenguhüppe, kui kasutusele võetakse e-õpilaspiletid, mis toimivad nii ühistranspordikaardi, raamatukogu lugejapileti kui toiduarvestajana sööklas.

Paberõpilaspiletid, mis kõlbasid vaid õpilassoodustuse õiguse tõendamiseks, on sellest sügisest Tallinnas ajalugu: asemele tulevad digitaalsed õpilaspiletid, mis "avavad kõik uksed".

E-õpilaspilet oli seni kasutusel juba 15 pealinna koolis, kes olid teinud seda omal algatusel, ning nende funktsionaalsus oli väga erinev: mõnes toimis see vaid isikutunnistusena, millega sai ühistranspordis tasuta sõita, teistel oli juures ka kooliuste avamise funktsionaalsus.

Nüüd otsustas Tallinna haridusamet, et aeg on moodne lahendus kõigis koolides kasutusele võtta. Sel suvel ongi Tallinna koolides toimetanud riigihanke võitja AS Valnes, kes paigaldab digitaalsed tuvastid välisukse, söökla ja raamatukogu juurde, et e-õpilaspilet neis kõigis kasutatav oleks.

"See teeb elu tunduvalt lihtsamaks - sööklaarvestust on lihtsam pidada, ühistranspordis saab üksnes selle kaardiga sõita, ei pea end enam täiendavalt tõestama ja tuvastama. Seega Ühiskaarti täiendavalt kaasas kandma ei pea. Lisaks saab sellega mõnes koolis ka dokumente printida või isiklikku koolikappi avada," avas Tallinna haridusameti üldosakonna juhataja Rainer Rannala digitaalse õpilaspileti kasutusulatust.

Rannala selgitab, et valvelaudadesse tulevad kaamerad, mis võimaldavad näha, kes ukse taga on - sedasi saab sisse lasta üksnes soovitud külalised.

"Loodame selle käiguga parandada oluliselt koolide turvalisust - edaspidi on kõik välisuksed kinni, sisse pääseb ainult kaardiga. Turvalisust pole kunagi liiga palju," põhjendab ta.

Rannala möönab, et kui koolis saab ringi liikuda ainult kaardiga, tekivad koheselt ka igapäevased probleemid väikeste tuulepeadega, kes selle kas koju on unustanud või ära on kaotanud, kuid siiski hindab ta tehnoloogiliselt võimekamat lahendust paremaks senisest "analooglahendusest" - paberil õpilaspiletist.

ID-kaart ei sobinud

Linna esimene soov oli õpilaspilet ID-kaardiga siduda, kuid selle tehnoloogia ei sobinud. "ID-kaardiga saab isikut tuvastada ainult kaarti kuhugi sisse pannes, see ei ole eemalt loetav, vaid vajab füüsilist seadet, mis infot loeb. ID-kaardi sisestamine kusagile ühistranspordis oleks liiga kohmakas, ehkki see oleks praktiline ja mugav lahendus," möönis Rannala. Ta avaldas lootust, et ka ID-kaart ka areneb, sest eks nemadki lähtu põhimõttest, et mida vähem asju kaasa peab tassima, seda parem.

Alternatiiv oleks siduda õpilaspilet hoopis mobiiltelefoniga, nii et füüsilist kaarti polekski vaja - mõni kool on ka sellist lahendust kasutanud. Telefonipõhise lahenduse miinusena toob Rannala välja aga selle, et eelduseks on nutitelefoni olemasolu igal õpilasel, ehkki küllap on vaid aja küsimus, millal nutitelefonist saab sama elementaarne koolivahend kui ranitsast või pinalist.

 

 



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: