Türgi võimud otsivad "kaduma läinud" diplomaate ({{commentsTotal}})

Türgi suursaatkond Ateenas.
Türgi suursaatkond Ateenas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Türgi võimud otsivad taga kaht diplomaati, kes kutsuti pärast juulikuist riigipöördekatset tagasi kodumaale, kuid kes pole siiani Ankarasse ilmunud.

Türgi välisministeerium on nõudnud, et kõik riigipöördekatse järel Ankarasse kutsutud diplomaadid peavad kodumaale saabuma hiljemalt tänaseks. Vastasel juhul alustatakse nende vastu menetlust, rõhutati omakorda justiitsministeeriumist, vahendas Reuters.

Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu tunnistas, et kaks Kreekas töötanud sõjaväeatašeed põgenesid tõepoolest Itaaliasse, kuid Ankara soovib nende väljaandmist. Samuti märkis ta, et mõned kodumaale naasmisest hoidunud diplomaadid saadi kätte välismaal ning et mõned olevat endiselt "jooksus".

Kreeka välisministeeriumist öeldi kommentaariks, et kaks atašeed põgenesid Itaaliasse enne, kui Türgi nõudis nende tagasi saatmist ning enne seda, kui nende diplomaatilised passid tühistati.

Välisminister Cavusoglu selgitas telekanalile NTV antud intervjuus, et näiteks Kuveidis paiknenud sõjaväeatašee oli üritanud Saudi Araabiasse põgeneda, kuid saadeti hoopis koju tagasi. Samuti olevat kaks Afganistanis viibinud Türgi kindralit saadud kätte Dubais ning sealt siis Türki saadetud.

Varem teatati ka kolmandast kadunuks jäänud sõjaväeatašeest. Hiljem täpsustati Türgi Bosnia ja Hertsegoviinas asuvast saatkonnast, et sealne sõjaväeatašee pole kuhugi kadunud ning lisaks polevat teda ka tagasi Ankarasse kutsutud.

Praeguse seisuga on teadmata kadunuks jäänud rohkem kui 160 Türgi armee sõdurit või ohvitseri, kellega võimud soovivad eelmisel kuul aset leidnud riigipöördekatse asjus vestelda. Nende seas on ka 9 kindralit.

Eile teatati sellest, kuidas USA-s paiknevas NATO arendus- ja ümberkujundamise väejuhatuses teeniv Türgi ohvitser esitas Ameerika Ühendriikide võimudele varjupaigataotluse pärast seda, kui ta seoses juulikuise riigipöördekatsega tagasi kodumaale kutsuti.

Diplomaatide tagasikutsumine on seotud Güleni-vastase kampaaniaga

Diplomaatide tagasikutsumine on osa võimude riigipöördekatsele järgnenud kampaaniast, mille raames on vahistatud, vallandatud või uurimise alla võetud kümneid tuhandeid sõdureid, politseinikke ja ametnikke, keda kahtlustatakse seotuses ismalivaimulik Fethullah Güleni liikumisega.

Täna täpsustatud andmete kohaselt on riigipöördekatsega seoses kinni peetud 17 740 inimest, kellest 5685 on ka täna endiselt vahi all. Avalikust teenistusest on tänaseks vallandatud 76 100 inimest. Haridusvaldkonnas on vallandatuid näiteks rohkem kui 27 000.

Ankara süüdistab riigipöördekatses USA-s elavat Gülenit ja tema järgijaid ning USA-lt nõutakse Güleni kiiremas korras väljaandmist. Washington on öelnud, et Güleni väljaandmise küsimus otsustatakse tavapärase juriidilise protsessi raames, mille üheks eelduseks on ka Türgi võimude poolt esitatavad tõendid.

Gülen ise on Türgi võimude süüdistused tagasi lükanud ja öelnud, et riigipöördekatse olevat hoopis president Recep Tayyip Erdogani enda poolt lavastatud, et saada ettekääne riigis võim veelgi rohkem enda kätte võtta.

Toimetaja: Laur Viirand



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: