Tänavu jõuab Eestisse 14 jalaväe lahingumasinat ({{commentsTotal}})

Lahingumasin CV9035 Paldiski sadamas enne suurõppust Kevadtorm.
Lahingumasin CV9035 Paldiski sadamas enne suurõppust Kevadtorm. Autor/allikas: www.mil.ee

Esimesed Hollandist ostetud jalaväe lahingumasinad saabuvad Eestisse oktoobris, kokku jõuab neid Eestisse sel aastal 14.

Hollandist soetatud jalaväe lahingumasinad CV9035 saabuvad Eestisse oktoobris ning kohe pärast masinate Eestisse jõudmist alustatakse mehhaanikute väljaõpet, ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja. Kokku jõuab Eestisse sel aastal 14 jalaväe lahingumasinat ning kõik masinad peaksid olema Eestisse tarnitud 2018. aasta lõpuks.

Jalaväe lahingumasinate hooldamiseks ja hoidmiseks vajalik taristu ehitatakse Tapa sõjaväelinnakusse. Pressiesindaja sõnul ehitustööd käivad ja esimene hooldus- ja väljaõppegaraaž lahingumasinate jaoks valmib oktoobris.

Lahingumasinate väljaõppe jaoks vajaliku lähiharjutusala rajamiseks käivad samuti ettevalmistustööd, kaitseministeerium on selleks soetanud maid ning peab maaomanikega läbirääkimisi. Ka on käimas kaitseväe keskpolügooni ohualade laiendamise, et jalaväe lahingumasinad mahuksid polügoonile harjutama koos liitlastega.

Sel aastal on kaitseministeeriumil kavas välja kuulutada riigihange ka aasta alguses Norralt ostetud toetusmasinate ümber ehitamiseks kaitseväe vajadustele vastavaks.

Ka tegelevad kaitseministeerium ja kaitsevägi jalaväe lahingumasinate ja toetussoomukite hoolduse ja remondi ettevalmistamisega. "CV9035 on kõrgtehnoloogiline relvasüsteem, mis vajab professionaalset hoolt ja siin otsime koos erasektoriga parimat lahendust, et tagada soomukitele pikk eluiga," märkis ministeeriumi pressiesindaja.

Eesti sõlmis 2014. aasta lõpus Hollandiga lepingu 44 jalaväe lahingumasinat CV9035NL ning tanki Leopard 1 baasil ehitatud kuue toetusmasina ostmiseks. Hanke maht on 113 miljonit eurot.

Jalaväe lahingumasinad ehk rauterid jõuavad Eestisse aastatel 2016-18. Hangitud lahingumasinad on kasutatud, kõige vanem masin on seitse aastat vana. Enne Eestile üleandmist läbivad kõik masinad Hollandis hoolduse ja vajadusel ka remondi.

Lisaks ostab Eesti ostab Norralt 635 000 euro eest kokku 37 jalaväe lahingumasinate CV90 keret, mis ehitatakse ümber toetussoomukiteks. Masinad jõuavad Eestisse aastatel 2016-2017.

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: BNS



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: