Põlevkivitööstuse tulevikust: taastuvenergia ei ole praeguses tehnoloogias võimeline meie vajadusi katma ({{commentsTotal}})

Kas peaksime panustama põlevkivitööstuse arendamisse?
Kas peaksime panustama põlevkivitööstuse arendamisse? Autor/allikas: ERR

Õlihind mõjutab põlevkivitööstust oluliselt rohkem kui kliimapoliitika, märkis Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. "Peale selle sõltub põlevkivitööstus ka tehnoloogia arengust ning alternatiivsete energiatootmisallikate võimekusest astuda vastu traditsioonilistele energiatootmisallikatele," lisas Sutter. Viru Keemia Grupi juhatuse aseesimehe Meelis Eldermanni hinnangul ei ole taastuvenergia praeguses tehnoloogias võimeline meie vajadusi ära katma.

"Põlevkivi tootmine sõltub sellest, mis turul toimub," märkis Sutter. "Peale selle sõltub palju ka tehnoloogia arengust ja sellest, kuidas alternatiivsed energiatootmise allikad on valmis vastu asuma traditsioonilistele energiatootmisviisidele. Kui me tahame jõuda sinna, et 2050. aastaks oleks enamus toodetud energiast taastuvenergia, siis peame tegema väga suure hüppe," nentis Sutter.

Eldermanni sõnul ei ole energeetikasektor ilma investeeringute ja innovatiivse lähenemiseta konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik. "Väga raske on öelda, kuhu suunas liigub tehnoloogia, aga taastuvenergia praeguses tehnoloogias ei ole võimeline meie vajadusi ära katma," lisas Eldermann.

Keskenduma peab maksimaalse väärtuse tootmisele

"Tänasel päeval on riigi jaoks võtmeküsimus see, kuidas põlevkiviressursist ikkagi maksimaalne väärtus välja võtta," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja ehituse asekantsler Ando Leppiman. "Ma ei arva, et me peaks ühtegi investeeringut täna maha kandma seepärast, et seda tehakse põlevkivienergeetikast. Pigem peaks vaatama, kuidas see näiteks õlihindade konteksti mahub."

Eldermanni sõnult tuleb põlevkivitööstuse tuleviku suhtes vaadata tervikut. "Ei saa öelda, et põlevkivil ei ole tulevikku, sest põlevkivitööstus on kiires arengus. Järgmine etapp on põlevkiviõli ja elektrienergia koostootmisele üleminek. Eesmärk on välja võtta võimalikult pikk väärtusahel."

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolöri Tarmo Olgo meelest tuleb põlevkivitööstuse jätkusuutlikkuse küsida, kas on mõistlik teha suuri investeeringuid põlevkivi tootmisseadmetesse, kui teame, et tasuvusaeg on kaks-kolmkümmend aastat. "Pigem kasutame ära võimalikult hästi seda ressurssi, mis meil on ja nii kaua, kuni ta töötab. Väljaminemiseks peab olema valmis juba 15–20 aastat varem," lisas Olgo.

Toimetaja: Merit Maarits



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: