Medvedev: diplomaatiliste suhete katkestamine Ukrainaga on võimalik ({{commentsTotal}})

{{1471012303000 | amCalendar}}

Vene peaminister Dmitri Medvedev ütles reedel, et Venemaa juhtkond võib katkestada diplomaatilised suhted Ukrainaga, kui neil ei jää muud võimalust Kiievi "korralekutsumiseks".

"Mis puutub diplomaatiliste suhete katkestamist - teate, ajaloos on kõike juhtunud. Meenutan, et pärast teatavaid sündmusi katkesid meil diplomaatilised suhted Gruusiaga," ütles ta Sotšis Interfaxi küsimusele.

"Ma ei tahaks, et see niimoodi lõppeks, aga kui muud viisi olukorra mõjutamiseks ei jää, võib Vene president sellise otsuse langetada," sõnas valitsusjuht.

Medvedev rõhutas, et "lõpliku otsuse teeb loomulikult riigi president, kes juhib riigi välispoliitikat."

Moskva süüdistas Kiievit "terrorirünnakute kavandamises" 2014. aastal Venemaa poolt annekteeritud Krimmis. Kiievi kinnitusel ei vasta need väited tõele ning tegemist on järjekordse Kremli provokatsiooniga.

Geraštšenko: Venemaa on diplomaatilised suhted juba ammu katkestanud

Ülemraada asespiiker ja Ukraina humanitaarküsimuste esindaja kolmepoolses kontaktgrupis Irõna Geraštšenko ütles kommentaariks, et Venemaa Föderatsioon katkestas diplomaatilised suhted Ukrainaga sisuliselt juba siis, kui okupeeris Krimmi ning osa Donetski ja Luganski oblastitest, vahendas Unian.

"Tegelikult on Moksva ammu katkestanud diplomaatilised suhted Ukrainaga. Sellest hetkest saadik, kui riigiduuma ja föderatsiooninõukogu hääletasid sõbralikus ekstaasis vägede saatmise poolt, kui meilt varastati Krimm ja osa Donbassist. Moskva lõikas läbi niivõrd olulised inimlikud ja ajaloolised sidemed, kui tappis meie lapsi Donbassis, hävitas kodusid, koole; sandistas tuhandeid inimesi, tegi sadadest lastest orvud, tappis naisi ja lapsi; kui paiskas sinna sõtta sõdureid, kellest nüüd täna lahti ütleb; kui läbi propaganda on mürgitanud miljonite inimeste meeled; kui katkestas sugulus- ja sõprussidemed, sest miljonid inimesed on lõpetanud suhtlemise seoses hüsteeriaga, mis on tekkinud "huntat, natse, Parem Sektorit ja risti löödud poisse" puudutavate "uudiste" taustal," rääkis Geraštšenko.

Viimasel ajal on kahe riigi vahel tekitanud pingeid ka Venemaa suursaadiku teema.

28. juulil vabastas president Vladimir Putin ametist senise suursaadiku Mihhail Zubarovi ning tema ajutiseks kohusetäitjaks nimetati Sergei Toropov. 29. juulil aga teatas Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et Moksva on esitanud Kiievile kinnitamiseks uue suursaadiku - senise presidendi täievolilise esindaja Volga föderaalringkonnas, Mihhail Babitši.

3. mail teatas Ukraina välisministeerium, et Venemaa uue suursaadiku küsimus on Kiievi hinnangul päevakorrast maha võetud.

Ukraina meedias on selgitatud, et Kiievi keeldumisel on selge põhjus - Moskva rikkus teadlikult diplomaatilist reeglit, mille kohaselt ei teatata veel suursaadiku nime avalikult, kui saadetav riik pole oma heakskiitu andnud. Lisaks kinnitati Ukraina välisministeeriumist, et erinevalt Peskovi jutust polnud Moskva isegi Babitši kandidatuurist ametlikult teada andnud.

Ukraina kutsus suursaadiku Moskvast tagasi juba 2014. aasta märtsist ning sellest ajast saadik on sealset saatkonda juhtinud ajutine asjur.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: