Välisajakirjanikud: Eesti suurim probleem on puudulik riigi turundus ({{commentsTotal}})

Eesti tehnoloogiline kõrgetasemelisus ja IT-lahendusi, kuid see jääb kahjuks maailmale märkamatuks, kuna teadlikkus Eestist on maailmas suhteliselt tagasihoidlik, leiavad Eestis Arvamusfestivali väisanud välisajakirjanikud.

Arvamusfestivalil toimunud „Mida elevant minust mõtleb?“ arutelus osalesid seitsmest erinevast riigist pärit ajakirjanikud, kellega Andres Jõesaar rääkis nii Eestile kaugematel kui lähedamatel teemadel, sh muidugi ka sellest, mis mulje neile Eestist on jäänud.

Ajakirjanikud tulid Eestisse välisministeeriumi ja Tallinna ülikooli ühisprojekti käigus juba nädal varem. Neile näidati Eesti kaunemaid paiku, kuid ka üleüldist riigitoimimist ning kultuuri.

Välisajakirjanike muljetest selgus, et Eestis on paljugi positiivset, millest nende oma riigi valitsused kindlasti palju õppida saaks. Valitsuse osas toodi näiteks esimese asjana välja kiitus riigi läbipaistvuse kohta.

Kuna tutvustusprogrammi käigus kohtusid välisajakirjanikud ka erinevate juhtivate poliitikutega, oli Mongooliast pärit ajakirjanik väga üllatunud. Kuigi ta tuleb demokraatlikust riigist, pani teda imestama, et välisajakirjanikud nii vabalt ministritega kohtuma lubatakse ja nendega nii vahetult suheldakse.

Tansaaniast pärit naisajakirjanik avaldas kiitust Eesti naiste hea positsiooni üle ühiskonnas, eriti poliitikas. Tema jaoks oli ülimalt positiivne näha, et Eesti presidendi kohale kandideerib lausa kaks naist. Kuna sooline võrdõiguslikkus on Tansaanias suur probleem, väitis naine, et Eesti on siin kindlasti heaks eeskujuks.

Muuhulgas peeti muidugi Eesti üheks suurimaks plussiks tehnoloogilist arengut ning lahendusi. Sealjuures arvas Jordaaniast pärit ajakirjanik, et Eesti on siinkohal kindlasti maailma tippude seas. Samas pidi ta nentima, et see jääb kahjuks maailmale märkamatuks, kuna teadlikkus Eestist on maailmas suhteliselt tagasihoidlik. Seda pidasid välisajakirjanikud ka Eesti suurimaks probleemiks (lisaks hullule ilmale!) – vähene tuntus ning silmapaistvus mujal maailmas.

Lahendusena nägid ajakirjanikud tulevikus edukamat turundusplaani Eesti tutvustamiseks. Ajakirjanikud olid seisukohal, et Eestis on ka peale IT palju positiivseid asju, mida annaks arendada ning maailmale pakkuda, aga tuleks avada oma uksed. Arutelus osalenud ajakirjanikud pärinesid Keeniast, Tansaaniast, Mongooliast, Egiptusest, Brasiiliast, Tuneesiast ja Jordaaniast.

Toimetaja: Marju Himma



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: