Arutelu: Eestis leiab aset kontrollimatu narkootikumide tarbimine ({{commentsTotal}})

Arvamusfestivali erakondadealal toimus väike parteide korraldatud narkoteemaline arutelu "Reguleerimine või vaba narko - selles on küsimus!", kus osalenud poliitikud ja huvigruppide eestvedajad tunnistasid, et praegu toimub Eestis kontrollimatu narkootikumide tarbimine.

Psühhedeelsete ainete tarbimist Eestis uurinud psühholoog Helle Kaasik märkis arutelu avaringis, et Eesti narkootikumide tarbimist ja levikut reguleerivad seadused on lubamatult lihtsustavad ning ei arvesta erinevate illegaalsete mõnuainete eripärasid.

"Narkosõltvus on haigus, mida karistamine ei ravi, kuna karistamisest tekkiv kahju on inimesele suurem," toonitas Kaasik. Psühholoog märkis, et ilmunud hulk teadusartikleid, mis näitavad, et reguleeritud tarvitamine ei kahjusta füüsilist ega psüühilist tervist, kuid praegu toimub meil kontrollimatu tarvitamine, kus noored saavad tänavalt soetada illegaalseid aineid teadmata, mis on aine kangus ja õige tarvitamise viis.

"Me ei saa tervet meie ühiskonda panna ulmelisse kontrollikeskkonda, kus me keelame ära kõikide keelatud ainete tarvitamise," möönis Kaasik.

Tema väitel on inimese teadvusseisundi muutumine inimestele vajalik, kuid erinevatele inimestele sobivad selleks erinevaid ained. "Osad inimesed muutuvad alkoholi tarbides agressiivseks, kuid kanepit tarvitades on rahulikud ja mõnusad," märkis Kaasik.

Haljend: enne olen pime, kui kanepisõltlane

Võrumaal töötav pereõde ja Rahva Ühtsus Erakonna (RÜE) liige Piret Haljend nõustus Kaasikuga, et sõltuvushäire on haigus, mille ravida on keerukas, sest antud meditsiinivaldkond on alarahastatud.

"Üks asi on sõltlastega hakkama saamine, sest tal võib üsna mõnus olla, kuid eraldi ja ehk veelgi raskem on sõltlaste lähedast aitamine ning ravimine," nentis Haljend. Ta lisas, et näiteks psühholoogilist ravi haigekassa naljalt ei rahasta.

Haljend tunnistas, et tal avastati paar aastat tagasi silmahaigus, millele küll ravi ei ole, kuid mille sümptomeid on võimalik ohjeldada ravikanepiga. "Ma mõtlesin tollal, et kas ma suitsetaksin kanepit? Jõudsin tulemusele, et ma jääks pigem pimedaks," kinnitas Haljend, kes aga lisas, et nii palju nagu on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: