Arvamusfestivalil leiti, et Eesti peab haarama juhtrolli rändekriisi lahendamisel ({{commentsTotal}})

Kuigi Euroopa lõunapiire tabanud pagulaskriisi surve Eestis veel tunda pole, tuleb ka meil selleks valmis olla. Euroopa Liidu eesistujamaaks saav Eesti peab haarama initsiatiivi Euroopa Liidu ebaefektiivse rändepoliitika muutmiseks, leiti rändekriisi teemalisel arutelul

"See suur pagulaste mass, kes tuleb sisse üle Vahemere, jääb toppama nendesse Vahemere riikidesse. Kogu sealne vastuvõtusüsteem on ummistunud," ütles Euroopa Parlamendi saadik Marju Lauristin "Aktuaalse kaamera" vahendusel.

Rahva Ühtuse Erakonna esimees Kristiina Ojuland arvas aga, et Eestil pole mõtet tekitada pagulaste vastuvõtuga endale lisaprobleeme.

"Justnagu Eestil on mingi kohustus võtta vastu nüüd pagulasi, igasuguseid immigrante - see ei vasta tõele. Mitte üks Euroopa Liidu alusleping seda ei nõua," sõnas Ojuland.

MTÜ Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson tuletas meelde, et kõik Euroopa liidu riigid on omale võtnud rahvusvahelise kohustuse aidata taga kiusatud või sõja eest põgenenud inimesi.

"Eesti on olnud põgenike päritoluriik, ja teistpidi meil on ka moraalne sisetunne, et inimest, kes vajaks abi, peaks aitama," ütles Janson.

Eestis on puudu kuni 100 000 töökätt. Ettevõtja Raivo Vare leidis, aga et senise heaolutaseme säilitamiseks vajame täiendavat tööjõudu. Probleemi võivad leevendada siia saabuvad pagulased, keda tuleb tööeluks ette valmistada.

"On vaja haridust, on vaja koolitust, on vaja ettevalmistussüsteemi. On vaja integreerida inimesed võrgustikesse, on vaja panna nad reaalselt tööle. Sellepärast, et osa inimesi võib-olla ka küll on võimelised seda tegema, kuid nad ei ole selleks täna valmis," leidis Vare.

Parlamendierakondade juhtide hõreda esindusega debatil jäi kõlama, et välistööjõu sissetoomise asemel on teisigi võimalusi kvalifitseeritud tööjõu puuduse leevendamiseks: tuleb vähendada bürokraatiat, soodustada sündivust, kutsuda Eestist lahkunud inimesed koju tagasi ja panustad tehnoloogia arengusse.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Pandad jõudsid Hiinast Soome.

Fotod: Hiinast jõudis Soome kaks pandat

Hiinast teele asunud kaks hiidpandat maandusid tuisuses Helsingi Vantaa lennujaamas, kust jätkavad oma teekonda Ähtäri loomaaeda. Kaks pandat – Hua Bao and Jin Baobao – toodi Hiinast Soome kahe riigi vahelise 15-aastase teadusprojekti jaoks.

MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

tehnikakommentaar
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: