Õhuväebaasi kasutusluba on märk Venemaa ja Iraani suhete soojenemisest ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AFP

Venemaa kasutas teisipäeval esmakordselt Iraani õhuväebaasi selleks, et rünnata Süürias režiimi vastu võitlevaid mässulisi. Tegemist on Moskva uue sammuga suurendada enda mõjuvõimu regioonis, kuid sellest võitlusest loodab kasu saada ka Iraan.

Süüria terrorirühmituse ISIS ja endise al-Nusra Rinde ründamiseks kasutas Venemaa Tupolevi kaugpommitajaid ja Suhhoi hävitajaid, mis startisid Iraani lääneosast Hamadani õhuväebaasist.

See on esimest korda, kui Venemaa korraldas rünnakuid süüriasse Iraani kaudu. Nagu vaatlejad märgivad, hoiab vene õhuvägi Iraani baasi kasutades oluliselt kokku.

Araabiamaailma uudisteagentuuri hinnangul on lennuaeg lühenenud seetõttu 60 protsenti ehk kui varem pidi lennuk lendama umbes 2100 kilomeetrit, et näiteks Palmiras sihtmärki tabada, siis nüüd on see vahemaa vaid 900 kilomeetrit.

Asjatundjad rõhutavad ka, et Latakias asuvat vene baasi ei saa kasutada niivõrd suurte pommitajate jaoks nagu seda on Tu-22.

Usutavasti on see viimase 75 aasta jooksul esimene kord, kui vene sõjalennukid on viidud Iraani. Viimati olevat vene sõdurid olnud Iraanis 1946. aastal Iraani-Aserbaidžaani kriisi ajal. Praegune olukord on seda märkimisväärsem, et Teheran on seni olnud väga tundlik ükskõik, millise võõrriigi vägede kohaloleku suhtes.

Samas on venemaa ja iraani suhted juba aastajagu soojenenud. Pärast eelmise aasta juulikuud, kui venemaa aitas Iraanil vabaneda rahvusvahelistest majandussanktsioonidest tuumaprogrammist loobumise eest, nõustus Moskva näiteks tarnima Teheranis kauaoodatud raketikaitsesüsteemi S-300 osi.

Süüria terroristide pommitamise mõte võis aga kerkida selle aasta juunis, kui kaitseministrid Teheranis kohtusid. Mõlemad riigid toetavad Bashar al-Assadi jätkamist Süüria presidendina, kuid šiiitlik Iraan loodab Venemaa abiga ilmselt vastu astuda ka sunniitlikule Saudi-Araabiale.

Iraanile ei meeldi muuhulgas see, et Saudi-Araabia juhitud koalitsioon võitleb edukalt iraani toetatud huthi mässulistega Jeemenis.

Teisalt peab venemaa suurendama õhulöökide arvu, sest senised edusammud on süüria maavägede suutmatuse tõttu vallutatud maa-alasid hoida, saanud olulisi tagasilööke. Vene sõjaanalüütik Pavel Felgenhauer nimetab al-Jazeerale antud kommentaaris pommitajate viimist iraani tähtsaks sammuks, sest pommitajate jaoks on vaja kohapeale vii sadu sõdureid, tuhandeid tonne laskemoona ja kütust.

Hiljuti küsis Venemaa Iraagilt luba kasutada tema õhuruumi Süüriasse jõudmiseks ning kuigi Iraagi võimud ei ole seda veel ametlikult tunnistanud, on tõenäoline, et see luba on antud. Ja isegi kui ei oleks, võiks ju kaaluda, et nõusoleku õhuruumi kasutada on andnud ka Türgi, kellega on Venemaa taasalustanud olulist suhete soojendamist. See aga tähendaks, et Venemaa, Türgi ja Iraan on valmis teatud eesmärkide saavutamiseks üha tihedamat koostööd tegema.

Toimetaja: Priit Luts



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: