Indrek Saar: koolilõpetajale ei tohiks kodakondsuseksam keeruline olla ({{commentsTotal}})

Kultuuriminister Indrek Saar
Kultuuriminister Indrek Saar Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kultuuriminister Indrek Saar leiab, et Eestis kooli lõpetanud noortele ei peaks kodakondsuseksam keeruline olema, ja ta kutsub siseministeeriumit arutama, kuidas noori hallipassiomanikke motiveerida Eesti kodakondsust taotlema.

"Viimase, 2015. aastal valminud lõimumismonitooringu järgi on olulisteks põhjusteks, miks määratlemata kodakondsusega isikud ei taotle Eesti kodakondsust - kodakondsuseksami keerukus ja võimalus reisida viisavabalt Venemaale ja teistesse SRÜ riikidesse. Kindlasti ei peaks olema Eestis kooli lõpetanud noortele eksam keeruline," ütles kultuuriminister Indrek Saar kolmapäeval (SDE) ERR-i uudisteportaalile.

Monitooringus nimetatakse probleemiks, et määratlemata kodakondsusega isikute hulk väheneb aeglaselt, kelle seas on ka Eestis sündinud noori. Lisaks oskab oma hinnangul piisavalt hästi eesti keelt 23 protsenti määratlemata kodakondsusega inimestest;

Saar märkis, et kodakondsuspoliitika on siseministeeriumi haldussalas, kuid kultuuriministeerium vastutab lõimumise eest. "Seetõttu on meie kultuurilise mitmekesisuse osakond juba ühendust võtnud siseministeeriumiga. Teeme ettepaneku ühiselt pakkuda välja lahendus, kuidas kutsuda määratlemata kodakondsusega 15-24 aastaseid noori taotlema Eesti kodakondsust," rääkis Saar.

Kodakondsus suurendab igaühe seotust riigiga, mistõttu on Saare sõnul seega on Eesti huvides, et kõik siin alaliselt elavad inimesed, kes peavad Eestit oma kodumaaks ja soovivad olla osaks Eesti ühiskonnast, oleksid Eesti kodanikud.

Indrek Saar ütles, et eelnimetatud samal põhjusel jõustusid käesoleval aastal kodakondsusseaduse põhimõttelised muudatused, mille tulemusena lihtsustus kodakondsuse taotlemine, võimaldati teatud tingimustel alaealistel topeltkodakondsust ning tagati kõigile siin määratlemata kodakondsusega vanemate peres sündivatele lastele automaatselt Eesti kodakondsus.

Käesoleval aastal on Eesti kodanikuks saanud 743 alla 15-aastast noort.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel on Eestis praeguse seisuga 1203 alla 24-aastaseid määratlemata kodakondsusega isikuid, kellel on Eestis kehtiv elamisluba või -õigus. "Need noored on meie noored. Minu soov on, et need 1203 noort saaksid Eesti kodanikeks,“ tähendas kultuuriminister.

Siseminister Hanno Pevkur ütles kolmapäeval BNS-ile, et sõltumata ühest või teisest Vene poole otsusest on Eesti riik alati öelnud, et kui inimene soovib võtta Eesti kodakondsust, on selleks kõik võimalused olemas.

"Meil on kodakondsuseta inimeste arv aasta-aastalt vähenenud ja mida rohkem inimesi Eesti kodakondsuse otsustavad võtta, seda parem ma arvan eelkõige nendele inimestele endile, kes siin riigis elavad ja kes soovivad ka Eesti elus kaasa lüüa ning nautida neid hüvesid, mis kaasnevad kõigile Eesti kodanikele, näiteks seoses reisimisega," lisas Pevkur.

Toimetaja: Indrek Kuus



PIKK INTERVJUU
Mart Helme

Mart Helme: EKRE on valmis valitsusse minema

Alljärgnev ei ole nõrganärvilistele. Populaarsuselt kolmanda parlamendierakonna, EKRE esimees Mart Helme annab tihedate valangutega sõnatuld ja tundub, et tema padrunilint ei saa kunagi tühjaks. Ajakirjanik Toomas Sildam küsib, kuulab ja üritab aegajalt vaielda.

"Foorum".

Krista Aru "Foorumis": Reinsalu vabandus on pealesunnitud

Vabaerakonna liige Krista Aru ütles ETV saates "Foorum", et justiitsminister Urmas Reinsalu ei suuda tunnistada, et ta on eksinud. Aru hinnangul oli Reinsalu vabandus oma sõnakasutuse pärast pealesunnitud. Teisipäevane "Foorum" küsis, kas õhus on valitsuskriis?

uudised
Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: