Esmakordse õhuvõitlusõppuse jaoks loodi Eestisse spetsiaalne võitlusala ({{commentsTotal}})

Eestis toimuvad praegu esimest korda õhuvõitlusõppused. Selleks kehtestas valitsus esmakordselt spetsiaalse võitlusala, et hävitajad saaksid simuleerida vastase tabamist kümnete kilomeetrite kauguselt.

Õhuvõitlust harjutavad 16 USA hävitajat F15 ja Ühendkuningriigi sõjalennukid Eurofighter Typhoon. Homme kaasatakse õppustesse ka Rootsi ja Soome õhuvägi, kui lennud toimuvad Rootsi kohal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sel nädalal on Eesti kohal omavahelist võitlust harjutanud USA ja Briti piloodid. Korraga on õhus rohkem kui 10 lennukit, esmaspäeval näiteks 15 lennukit korraga.

Õhuvõitlust peetakse alal, mis on 92 kilomeetrit lai ning 185 kilomeetrit pikk ja kõrgustes poolteist kuni 15 kilomeetrit. Treeningala sätestas õppuste ajaks õhuruumi kasutamise komisjon, kuhu kuulusid erinevate ministeeriumide, lennuameti ja kaitseväe esindajad.

"Antud ala on selle komisjoni töö tulemus, mis loodi just Ameerika eskadrilli treeningalaks. Õppuse lõppedes võtame tagasiside nii Ameerika kui tsiviilpartneritelt ja vaatame, kuidas seda treeningala veel paremaks teha saame," selgitas õhuväe staabiülem, kolonelleitnant Toomas Susi.

Kui hävitajad on õhus, siis sellel alal tsiviillende ei toimu, välja arvatud meditsiini- ning otsingu- ja päästelennud. Selline ulatuslik õhuvõitlusala on Euroopas üsna erandlik. "Tsiviillennunduse tihedus teistes riikides on tunduvalt kõrgem kui Eestis," nentis kolonelleitnant Susi.

Hävitajaid juhivad sihtmärkide juurde maal asuvad sihitajad. Kui õhus on tosin lennukit, ei jõua sihitajad neid kõiki juhtida, kuid edastavad seda teavet, mida piloodid ise ei näe. Vastase lennuk tuleb avastada, kui see jõuab pardarakettide laskeulatusse, milleks võib olla sadakond kilomeetrit.

"Ehk siis kogu selle õppuse vältel sihitajate töö on sõbralikele lennukitele anda pilt, kus asuvad need lennukid, kes mängivad vaenlast. Kogu aeg peab olema teada, mis on nende kõrgus, suund, millises formatsioonis nad on, kui kaugel nad on omade lennukitest ja vastavalt sellele piloodid otsustavad taktika," rääkis õhuoperatsioonide keskuse ülem, leitnant Tõnis Pärn.

Praegusteks õppusteks kutsuti kohale kolm sihitajat Belgiast. Nende käest õpivad ametit Eesti sihitajad, sest suurte formatsioonide juhtimise kvalifikatsiooni kohalikel sihitajatel pole.

Seda on keeruline saada ja keerulisem hoida, kui alaliselt pole kohal terveid eskadrille, sõnas õhuoperatsioonide keskuse ülem Pärn.

Homme hõlmatakse ka rootslased ja soomlased, kui õppused toimuvad Rootsi kohal. Siis tegutsevad Rootsi sihitajad.

"See on ühisõppus Rootsi ja Soome õhuväega. Ülesanne on jõuda kohale ja tagasi erinevatelt lennuväljadelt, ühineda samal ajal ja samas kohas, et siis täita õppuse ülesanne," lausus USA 493. hävitajate eskadrilli piloot, kapten Matt Tanis.

Õppused kestavad 2. septembrini, iga päev toimub kaks väljalendu.

Toimetaja: Laur Viirand



Pandad jõudsid Hiinast Soome.

Fotod: Hiinast jõudis Soome kaks pandat

Hiinast teele asunud kaks hiidpandat maandusid tuisuses Helsingi Vantaa lennujaamas, kust jätkavad oma teekonda Ähtäri loomaaeda. Kaks pandat – Hua Bao and Jin Baobao – toodi Hiinast Soome kahe riigi vahelise 15-aastase teadusprojekti jaoks.

MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: