Wallström ja Soini: Venemaaga suheldes tuleb lähtuda ühistest seisukohtadest ({{commentsTotal}})

Timo Soini ja Margot Wallström 17. augustil Stockholmis.
Timo Soini ja Margot Wallström 17. augustil Stockholmis. Autor/allikas: Yle

Täna Stockholmis kohtunud Rootsi väliminister Margot Wallström ja tema Soome kolleeg Timo Soini ütlesid, et Venemaaga suheldes tuleb lähtuda ühistest seisukohtadest ning kahepoolsed suhted Moskvaga pole soovitavad.

"Selline suhtlus ja sellised nõupidamised tuleb korraldada laiemas formaadis. Kahe riigi omavahelised arutelud ei tule kõne allagi," kommenteeris Soini Moskva poolt augusti alguses tehtud küllakutset.

Soome pole sellist küllakutset veel kirjalikult saanud, Rootsi aga on. Seisukoht kujundatakse pärast konsultatsioone teiste riikidega.

Sarnasel seisukohal oli Yle teatel ka Rootsi välisminister Wallström, kelle sõnul tuleb Euroopa riikidel jõuda Venemaaga seoses ühistele seisukohtadele ka muudes küsimustes.

"Euroopa Liidu riikide suhtumine Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidesse muutub alles siis, kui Venemaa näitab, et ta areneb õiges suunas," märkis Wallström.

Venemaa asekaitseminister Anatoli Antonov teatas augusti alguses, et NATO riikide ja lisaks ka Rootsi ning Soome esindajaid oodatakse sügisel Moskvasse, et arutada julgeolekualaseid küsimusi, sealhulgas Läänemere piirkonna lennuohutust. Eesti kaitseministeerium on kinnitanud kutse saamist, kuid ametlikku vastust pole sellele veel antud.

Soini kinnitas, et ahistamises süüdistatud Soome suursaadik Stockholmis ei jätka

Pressikonverentsil teatas Soini ka seda, et Soome Stockholmi suursaadiku Jarmo Viinaneni küsimus on saanud tema poolt lõpliku lahenduse.

Väliminister kordas oma eilset teadet ja kinnitas, et suursaadik Viinanen kutsuti kiirkorras Soome tagasi tema korraldusel ning see otsus jääb kehtima.

Järgmise suursaadiku isiku asjus pole Soini enda sõnul veel jõudnud pikemalt juurdlema hakata.

Soome meedia kirjutas juuli keskel, et Soome suursaadikut Rootsis süüdistatakse oma alluvate seksuaalses ahistamises. Juhtumite asjus alustati välisministeeriumis sisejuurdlust.

Soini avaldas siis lootust, et Viinaneni puudutav küsimus saab lahendatud enne 17. augustit, mil ta kohtub Rootsis oma kolleegi Margot Wallströmiga.

Toimetaja: Laur Viirand



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: