Moskvas esitletud raamatus räägitakse, kuidas "tapeti" NSV Liit ja "kes keda reetis" ({{commentsTotal}})

Ajal, kui Eestis valmistutakse taasiseseisvumise 25. aastapäevaks, on Moskvas tollastele sündmustele tagasi vaadates taas Balti riigid sihikule võetud. Sel korral keskenduti Leedule.

Galina Sapožnikova, kunagine Komsomolskaja Pravda korrespondent Eestis, esitab raamatus "Kes keda reetis. Kuidas tapeti NSV Liit ja mis sai neist, kes püüdsid riiki päästa" oma versiooni sellest, mis 25 aastat tagasi juhtus. Ja see versioon on - nagu raamatu pealkirigi viitab - meie omast dramaatiliselt erinev," vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on lugu totaalsest ringis toimunud reetmisest. Gorbatšov reetis erivägede üksuse Alfa. Kui Alfa saabus ülesandelt, ütles ta, et tema neid sinna ei saatnud. Jeltsin reetis venelased Baltimaades. Olen ise selle tunnistaja, olin tollal Komsomolskaja Pravda erikorrespondent Tallinnas ja nägin, mis toimus Vilniuse sündmuste päevil, 91. aasta jaanuaris. Venemaa reetis Leedus poliitvangiks võetud ja sulges silmad kõigi nende mõnituste ees, mida Leedu 1990. aastatel tegi," rääkis Sapožnikova pressikonverentsil.

Sapožnikova raamatu presentatsioonile oli kokku kutsutud palju endisi Leedu kommuniste ja ka Venemaa liberaaldemokraatliku partei juht Vladimir Žirinovski, kes meenutas 25 aasta taguseid augustiputši päevi Moskvas.

"Oli vandenõu. Süüdi Gorbatšov. Kõik toimus stsenaariumi järgi. Ta oli värvatud. Mitte küll otseselt mingiks agendiks, kuid ta täitis täpselt stsenaariumit," arutles Žirinovski.

Sapožnikova läks augustiputšist ja Leedus toimunud veristest sündmustest rääkides veelgi kaugemale, andes tollastele toimunule täiesti uue värvingu - et tegemist olevat olnud praeguste "värviliste revolutsioonide" esimese läbimänguga.

"Tegu on ühe kõige reeturlikuma ajaloo võltsinguga. Eriti selgeks sai see, kui meie teleekraanidel hargnes Kiievi Maidan. Kõrvutage korraldamise tehnoloogiaid ja võrrelge kangelasi - stsenaarium on sama ja igasuguste pooltoonideta," väitis Sapožnikova.

Praeguste plaanide kohaselt Moskvas augustiputšiga seotud sündmuste 25. aastapäeva suuremate üritustega ei märgita.

Toimetaja: Laur Viirand



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: