TÄISMAHUS ARUTELU: Kriisis pole ainult Euroopa Liit, vaid kogu Lääne tsivilisatsioon ({{commentsTotal}})

Kogu Lääne tsivilisatsioon on kriisis, mida võimendavad arengud Venemaal ja Türgis, leidis Euroopa parlamendi liige Marju Lauristin Euroopa tulevikku puudutaval arutelul. Arutelus osalenud Euroopa parlamendi eestlastest saadikud nõustusid, et Türgis toimuv mõjutab lähiajal väga tugevalt Euroopa Liitu. Muu hulgas on võimalik uus rändelaine, millega seekord võivad liituda ka Türgist endast pärit põgenikud. Seekord ei pruugi jääda otseselt puudutamata ka Eesti.

”See on kogu Lääne tsivilisatsiooni kriis. Oleme jõudnud punkti, kus tuleb ümber mõtestada kõik meie alusväärtused. Ka Eestis kostab hääli, mille kohaselt humanism ja inimõigused on midagi õudset ja halba, et nendes peitub inimkonna kadu ning tuleb maksma panna õiged väärtused: jõud, rusikas ja raha,” kirjeldas Lauristin Paides toimunud arvamusfestivali arutelus, mille ERR toob teieni täismahus salvestisena.

Lauristini sõnul on Venemaal ja Türgis toimuv sellesama tsivilisatsiooni kriisi osa – jõu, totalitaarse ja agressiivse võimu pealetung sellele, mille on loonud lisaks Euroopa Liidule ka Ühendkuningriik ja USA.

”See on väga põhimõtteline kriis. Igaüks peab võtma seisukoha, kummal poolel ta selles kriisis asub. Muidu võib mingil hetkel olla juba liiga hilja,” toonitas Lauristin.

”Käesolevad kriisid peavad viima EL põhilepingute muutmiseni”

Urmas Paet loetles kuus kriisi, milles Euroopa Liit praegu korraga on: terrorism ehk sisejulgeoleku kriis, rändekriis, Venemaa, Brexit, Türgi ja majanduskriis. Tema hinnangul ei saagi Euroopa Liit oma praegusel kujul kriiside lahendamisel väga tõhus olla.

”Euroopa Liidus ei ole klassikalises mõttes kriisijuhtimist, sest EL ei ole selleks disainitud. Kriisijuhtimissüsteemi loomine on olnud aga edutu, sest mõned liikmesriigid ei ole sisepoliitilistel põhjustel tahtnud anda Euroopa Liidule voli tegeleda tõhusa kriisijuhtimisega,” märkis Paet.

Lauristini sõnul ei anna seda voli Euroopa Liidu alusleping, mille kohaselt näiteks julgeolekuküsimused on jäetud liikmesriikide pädevusse.

”Kui on tegemist kogu Euroopat ähvardava kriisiga, siis selle kohta põhileping mehhanismi ei anna. Nii jõuamegi sinna, et käesolevad kriisid peavad viima ka põhilepingute uuendamiseni,” tõdes Lauristin.

”Venemaa on Euroopa Makedoonia”

Tunne Kelam meenutas Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi juba 1922. aastal ilmunud artiklit Pan-Euroopast, milles kirjeldati Euroopa ühinemise vajadust.

”Ta toob selles näite Kreeka antiikajast: väikesed linnriigid tülitsesid ja sõdisid omavahel, nõrgenesid, kuni põhjast tuli barbaarne Makedoonia ja võttis nood kõik üle. Tema vaates on ”tänapäeva” (ehk I maailmasõja järgne) Makedoonia Venemaa, mis juba siis tahtis Euroopat üle võtta.”

Kelami hinnangul on kogu Euroopa Liit praegu ebamäärasuse seisundis, kus on raske argumenteerida ning teha vahet tõe ja vale vahel.

”See on demokraatia kirjaoskuse kriis. Ollakse harjunud süüdistama institutsioone, mis justkui ei tee piisavalt. Tegelikult on küsimus kogu demokraatliku debati kvaliteedi languses, selleni välja, kas inimesed oskavad piisavalt lugeda ja argumenteerida. Me mõtleme 3 lause kaupa ja needki on pärit säutsudest või mujalt internetist,” kritiseeris Kelam.

Arutelu täismahus salvestis on liidetud käesoleva artikliga.

Allikas: Arvamusfestivali arutelu



Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: