Neli kuud vahi all istunud autovargad Valgevenest pääsesid tingimisi vabadusse ({{commentsTotal}})

Foto on illustreeriv
Foto on illustreeriv Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kaks Valgevenest pärit autovarast, kes teadaolevalt varastasid Eestist kuus ja üritasid varastada nelja sõidukit, pääsesid pärast nelja kuud vahi all istumist vabadusse.

Pärnu maakohus mõistis kokkuleppemenetluses meestele kolmeaastase vangistuse, millest tuli reaalselt ära kanda neli kuud ja ülejäänud vangistus jäi tingimisi nelja-aastase katseajaga.

Kuna mehed võeti vahi alla aprilli keskpaigas, on reaalne karistus nüüdseks neil kantud ning nad pääsesid vabadusse. Lisakaristusena kohaldati mõlemale kümne-aastane riiki sissesõidu keeld. Samuti konfiskeeriti meeste kasutuses olnud sõiduk.

Mullu 26. augustist alates käisid 52-aastane Ihar ja 48-aastane German mitmel korral Eestis, eesmärgiga varastada vähemalt kümme sõidukit.

Kuuel korral see õnnestus, neljal juhul jäi vargus erinevatel põhjustel lõpule viimata. Hilisem uurimine tuvastas, et meestel oli tehtud korralik eeltöö, mis tegi autode varguste ärahoidmise omanike jaoks peaaegu võimatuks.

Sõidukite vargused ja varguse katsed pandi toime Tartus, Võrus, Viljandis, Pärnus ja Tõrvas.

Lääne prefektuuri kriminaalbüroo eriasjade uurija Priit Schvede sõnul valisid mehed sõidukid välja autode müügiga tegelevatelt internetilehekülgedelt, nagu näiteks Auto24. Samuti otsiti sõidukeid erinevatelt Eesti automüügi platsidelt.

Kuna müügikuulutuste kaudu oli võimalik teada saada sõiduki VIN-kood, kasutasid varguste toimepanijad selle ära. Interneti teel saadud andmetega valmistati juba eelnevalt sõidukitele võltsitud Valgevene tehnilised passid ning vajalikud kindlustusdokumendid. Mitmel korral vaadati internetist välja sõidukid, mis ei olnud veel Eestis arvele võetud ja millel puudusid siinsed registreerimismärgid.

Siis valmistati sõidukitele dokumendid Valgevene numbritele, mis olid varaste kasutuses. „Varaste isu oli suur: nende käest leitud märkmete kohaselt oli neil valmis vaadatud üle 10 sõiduki erinevates Eesti linnades,“ selgitas Schvede.

Teades täpselt, millist sõidukit varastama tuldi, võeti kaasa vastavad vahendid, et sõiduki ukse avamine ja mootori käivitamine toimuks võimalikult kiiresti.

Üldjuhul lõhkusid vargad robustselt sõiduki juhiukse lukustuse ja seejärel käivitasid mootori kaasa võetud seadmetega.

Kogutud andmed erinevates kriminaalasjades andsid aluse seostada mehi mitmete sõidukite vargustega Lääne- ja Lõuna-Eesti piirkonnas ning alates selle aasta veebruari lõpust algas töö nende kinnipidamiseks.

Ihar ja German peeti kinni tänavu 16. aprillil Tõrvas, kohe peale seda, kui nad olid varastanud järjekordse sõiduki.

Toimetaja: Priit Luts



PIKK INTERVJUU
Mart Helme

Mart Helme: EKRE on valmis valitsusse minema

Alljärgnev ei ole nõrganärvilistele. Populaarsuselt kolmanda parlamendierakonna, EKRE esimees Mart Helme annab tihedate valangutega sõnatuld ja tundub, et tema padrunilint ei saa kunagi tühjaks. Ajakirjanik Toomas Sildam küsib, kuulab ja üritab aegajalt vaielda.

"Foorum".

Krista Aru "Foorumis": Reinsalu vabandus on pealesunnitud

Vabaerakonna liige Krista Aru ütles ETV saates "Foorum", et justiitsminister Urmas Reinsalu ei suuda tunnistada, et ta on eksinud. Aru hinnangul oli Reinsalu vabandus oma sõnakasutuse pärast pealesunnitud. Teisipäevane "Foorum" küsis, kas õhus on valitsuskriis?

uudised
Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: