Tarand: tundus, et territoriaalsed pretensioonid Venemaa vastu ajavad meie asja ainult hullemaks ({{commentsTotal}})

Endine peaminister Andres Tarand ütles, et tema ametis olles oli üks olulisemaid otsuseid teatamine, et valitsusel ei ole Venemaa vastu territoriaalseid pretensioone ja Teise maailmasõja järgsete piiridega ollakse nõus.

"Mulle tundus, et territoriaalsed pretensioonid Venemaa vastu ajavad meie asja ainult hullemaks," ütles Tarand iseseisvuse taastamise aastapäevaks üles võetud intervjuus ETV-le.

Tarand rääkis, et otsuse tegi ta teatavaks improvisatsiooni korras oma esimesel välisvisiidil Helsingis, peaminister oli tol ajal Heikki Aho.

"Pressikonverentsil kargas mulle pähe, et nüüd ma teen selle piiriküsimuse avalduse. Helsingis on venelaste kõrvad alati iga ukse praegu vahel ja siis nad kuulevad kohe. Saatkond oli seal ka hiiglasuur. Ja Eestimaalt oli teada, et enamik rahvast - 63 protsenti saab sellest aru ja mingi vastuseisu sellele ei teki. Ja siis ei vajanud ma tookord mingit valitsuse otsust, vaid tegin selle teatavaks," rääkis Tarand.

"Ma tegin teatavaks, et me oleme nõus selle Nõukogude ajal pärast Teist maailmasõda tehtud piiriga. Mulle tundus, et territoriaalsed pretensioonid Venemaa vastu ajavad meie asja ainult hullemaks," lisas ta.

Tarand tunnistas, et hiljem tõi see otsus ka vastuseisu. "Muidugi oli seal hilisem vastuseis ilmne ja paljud setud kaotasid seal maaomandit, aga minu argument selle peale oli ja jääb selliseks, et me kaotasime kõik 50 aasta jooksul väga palju - kes ise, kes venna, väga harva on eestlast, kes midagi ei kaotanud. Inimene võtab ju asja enesekeskselt ja nende maade mittesaamine põhjustas nurinaid ja põhjustab siiamaani. Praegu on piiri rajamisel uued raskused näiteks," rääkis Tarand.

Andres Tarand sai peaministriks 1994. aasta novembris ja ta jõudis niinimetatud jõulurahuvalitsuses ametis olla viis kuud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: