Ida-Tallinna keskhaigla pole Magasini hoone tulevikku veel otsustanud ({{commentsTotal}})

Kodututel üldjuhul ravikindlustus puudub.
Kodututel üldjuhul ravikindlustus puudub. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ida-Tallinna Keskhaigla pole veel otsustanud, mida teha tuletõkkesektsioonide puudumise tõttu suletud Magasini tänava hoonega, millest haigla ravikindlustamata isikute raviüksuse välja kolib.

"Magasini tänava hoone kuulub küll Ida-Tallinna Keskhaiglale, aga me oleme linnahaigla ja kinnisvaraalased otsused on nõukogu pädevuses. Nõukogu pole Magasini tänava hoone suhtes otsust veel teinud," ütles keskhaigla kommunikatsioonispetsialist Marthi Lepik.

Päästeamet tegi Magasini 34 hoonele ettekirjutuse seetõttu, et hoones puuduvad tuletõkkesektsioonid, mis peaks peatama tule leviku ja tagama tulekahju korral inimeste ohutu väljapääsu.

"Hoone omanik ei soovi hoonesse investeerida ning seetõttu ei plaani ka ettekirjutust täita," ütles Põhja keskuse kommunikatsioonijuht Annika Koppel.

1. septembrist hakatakse ravikindlustamata inimestele andma ambulatoorset abi AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Kopli polikliinikus aadressil Sõle 63 ja statsionaarset järelravi osutatakse edaspidi Kallavere Haiglas Maardus.

Lepik rääkis, et Magasini tänaval asunud üksuse sulgemise tingisid päästeameti ettekirjutused, ent sulgemine ja ümberkorraldus ei olnud Ida-Tallinna Keskhaigla otsus ega valik, sest ravikindlustamata inimeste vastuvõttu korraldab Tallinna linn, lisas haigla esindaja.

Ida-Tallinna Keskhaigla hooldusravikliiniku ravikindlustamatute osakonnas osutatakse septembrikuuni raviteenust Tallinna elanikele, kes ei oma riiklikku ravikindlustust. Peamiselt saabuvad sinna haiglaravile patsiendid aktiivravijärgselt teistest Tallinna haiglatest.

Ravikindlustamatute osakonnas teevad vastuvõtte üldarst ja kirurg. Nõu annab kabineti assistent, kes teeb koostööd sotsiaalhoolekande asutustega, Tallinna linna varjupaikade ja linnaosade sotsiaalosakondadega.

Magasini tänava üksuses töötas kaks raviarsti, viis õde ning üks osakonna õendusjuht, kabineti assistent, 11 hooldajat ja vajadusel on statsionaaris viibivatele patsientidele tagatud sotsiaaltöötaja nõustamine.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: