Riik tahab piirata invakaartide väärkasutust ({{commentsTotal}})

{{1471597231000 | amCalendar}}

Majandusministeeriumis välja töötatud liiklusseaduse muudatuste jõustumisel kaob muu hulgas võimalus kasutada juhil parkimiseks invakaarti siis, kui liikumispuudega inimest ennast kaasas pole.

Praegu seaduses sõnastatud pimeda või puudega inimese teenindamine on vaiete lahendamisel pakkunud liiga palju tõlgendamisruumi.

Liiklusseaduse praeguses käsitluses on vaietes teenindamise mõistet püütud laiendada ka juhtumitele, kui liikumispuudega või pime inimene ei asu sõidukis ning teda ei viidud kuhugi või ei toodud kuskilt.

Sellise olukorrana käsitleti näiteks liikumispuudega või pimedale inimesele ravimite või toidu toomist.

Õigusselguse tagamiseks on seadusemuudatuses mõiste „teenindamine“ asendatud sõnadega „vahetult transpordib“.

Liiklusjurist Indrek Sirk ütles intervjuus Kuku raadiole, et muudatus annab järelevalge tegijale senisest tugevama positsiooni.

"Nüüd viiakse seadus jäigaks. Kui puudega inimest parkimiskohas üldse ei ole - teda pole toodud ega viidud - siis tegelikult parkimisõigust ka ei saa," märkis Sirk.

Tänane variant oli see, et kui oli puudega inimesele vaja poest leiba tooma, võis sisuliselt panna selle märgi välja ja seadus ei keelanud seda.

Siiski rõhutas Sirk, et inimese liikumispuue ei pruugi alati paista välja. "Ta ei pea olema ilmtingimata ratastoolis või karkudel. Puue võib olla ka inimesel, kes kõnnib kahel jalal, kuid ei ole võimeline liikuma korraga pikemat vahemaad."

Vahtralehe kohustuslikkuse kaotamist Sirk ei mõista

Juba eile kõneainet pakkunud algaja juhi tunnusmärgi ehk "rohelise vahtralehe" kohustuslikkuse kaotamist Sirk ei mõista ning ta ei näe midagi halba selles, kui sellised inimesed, kel seda kogemust on vähem, on natuke ka liikluses tähistatud.

"Ei saa minagi aru sellest huvigrupist, mis on suutnud ministeeriumile selgeks teha, et märgist on rohkem kahju või kasu või et temast üldse mingit kasu pole," kommenteeris Sirk.

Kõige olulisem argument, mille ministeerium kooskõlastamisele saatetud eelnõu seletuskirjas välja tõi, on sõiduõpetuse koolituse tasemetõus.

"Vahtraleht ei ole vajalik mitte selleks, et näidata, et inimene on vähe koolitatud, vaid tegelikult koosneb sõitma õppimine kahest poolest: üks on mehaaniline seaduste pähe õppimine ja pedaalide selgeks tegemine, teine pool on eluline kogemus," ütles Sirk.

Seda, et inimene õpib liikluses viibides olukordi hindama, ohtusid ette nägema ja õigesti käituma, pole juristi hinnangul võimalik üheski koolis õpetada, see peab tulema praktilise kogemusega.

Vandeadvokaat Sirk rõhutas "Aktuaalsele kaamerale", et autojuht omandab reaalse kogemuse siiski liikluses ja algaja juht peaks olema eristatud.

"See, kui ta oma esimesed kogemused saab sellisel viisil, et ka teised autojuhid ja ka politsei saab aru, et tal on veel kogemusi vähe, siis see on ainult positiivne ja siis me oskame ka hoiduda selliste autojuhtide eest ja ka andestada vigu," märkis ta.

Piirang, mis algajale juhile kehtima jääb, on kiirusepiirnag sõita 110 km/h alal 90km/h tunnikiirusega.

"Ma tegelikult ei näe mittemingisugust põhjust, miks ta peaks sõitma 20 km/h aeglasemalt, jäädes ju niiviisi ka teistele jalgu. Ja kui me ka võtame ära kohustuse kasutada algaja juhi tunnusmärki, siis võib see ka arusaamatuks jääda teistele liiklejatele," nentis Sirk.

Toimetaja: Priit Luts, Liisu Lass, Laur Viirand



Pandad jõudsid Hiinast Soome.

Fotod: Hiinast jõudis Soome kaks pandat

Hiinast teele asunud kaks hiidpandat maandusid tuisuses Helsingi Vantaa lennujaamas, kust jätkavad oma teekonda Ähtäri loomaaeda. Kaks pandat – Hua Bao and Jin Baobao – toodi Hiinast Soome kahe riigi vahelise 15-aastase teadusprojekti jaoks.

MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: