Annika Uudelepp: aeg olla poolt ({{commentsTotal}})

Annika Uudelepp on poliitikauuringute keskuse Praxis kodanikuühiskonna ja riigivalitsemise ekspert.
Annika Uudelepp on poliitikauuringute keskuse Praxis kodanikuühiskonna ja riigivalitsemise ekspert. Autor/allikas: Praxis

Homme tähistab Eesti Vabariik oma iseseisvuse taastamise 25. aastapäeva. Täna algab Vormsil Eesti vabaühenduste liidu strateegiaarutelu. Nädal tagasi pidasid presidendikandidaadid oma esimese suure avaliku debati. Kõik need sündmused on omavahel seotud.

Ma ei hakka rääkima enesestmõistetavast. Igaüks saab aru, et kui poleks iseseisvust taastatud, ei valiks me mingit presidenti ja Vormsi kuuluks piiritsooni, kuhu pääseks ainult erilubadega. Tähtis on hoopis muu: iseseisvuse taastamine oli ühisosa leidmise meistriklass ja suur õppetund praegustele presidendivalijatele.

25 aastat tagasi oli väga palju sellist, mida tahtsime teha ja saavutada. Ammuoodatud vabadus tekitas tunde, et kõik on võimalik. Riigina Läände, inimestena vabaks, ühiskonnana avatuks. Kõige selle juures võtsime üksmeelel ja õnnelik olemist konstandina, mis peaks kanduma laulvast revolutsioonist refräänina kogu Eesti Vabariigi tegemistesse.

Siis oli sõnadetagi selge see võimas tunne, et koos tegutsemine, rahva ühine tahe ja püüdlused aitavadki Eestit uuesti üles ehitada. Vabaduse taastamisest saadud eduelamus ja emotsioonid aitasid iga päev üle elada selliseid raskusi, mille pärast täna oleks vaat et üleriigiline kriis.

Kui 25 aastat tagasi oli tunne, et nüüd on võimalik kõike koos paremaks teha, siis kuidagi on juhtunud nii, et praegu on sihik sellel, mida võiks ära hoida või maha teha. Kuna vabadust ja võimalusi end kuuldavaks teha on täna rohkem kui kunagi varem, jääbki mulje, et keegi kusagil ikka midagi valesti teeb.

Emotsioone on ikka inimesele vaja – need sütitavad, tekitavad argiellu põnevust ja vürtsitavad tülpinud kulgemist. Mulle tundub, et praegu kütame end üles tühja-tähjaga ja pigem reaktsioonina millegi vastu. Iga pillatud lause, väiksegi veakesega lahendus või raskem otsus on materjal, millega saab hõlpsalt pauku teha.

Meie avalik ruum on seetõttu justkui püromaani unistus, pidev saluut, kus iga järgmine rakett peab üle trumpama eelmise. Ikka kangemate sõnade, vängemate siltide ja reljeefsemate seisukohavõttudega. Nii see emotsionaalne „kütus“ kulubki. Võib-olla aitab see igavalt kulgevasse argipäeva korraks elevust tuua või hetkeks paugutajale heameelt teha. Aga rahvana eduelamuse saamisest on asi galaktikate kaugusel.

Seda vajadust ja tahtmist end üles kütta võiks hoopis kasutada millegi heaks. Millegi positiivse jaoks, mis paneb tuhanded inimesed tahtma pühenduda ja oma panus anda, isegi kui see on tilluke. Sest meie – 1,3 miljonit siin Eestis ja üle maailma laiali olevat eestlast – hoolime.

Me hoolime sellest, et Eesti ei jääks keskpäraseks Ida-Euroopa riigiks. Sest me mäletame seda tunnet 1990ndatel ja ka 2000ndatel, et me suudame enamat kui keskpärasus. Ärme lepi sellega, mille kohta saame pärast nukralt öelda, et rohkemas ei õnnestunud kokku leppida, ja tõdeda, et asi seegi. Nagu näiteks asjatundjate poolt eelmisesse sajandisse kuuluvaks hinnatud Reidi tee lahendus või üheprotsendine sotsiaalmaksulangetus, mille peamine efekt on see, et inimeste ravimiseks jääb vähem raha.

Me suudame enamat, sest meie isetegemise, iseenesesse uskumise ja ise saavutamise alusmüür on nii tugev. Laulva revolutsiooni energia ei kao, vaid avaldub üha uuesti ja uuesti väiksemates asjades, kuid seda rohkemates kohtades.

Üks nendest kohtades võiks olla presidendivalimised. Aeg ei ole Eesti jaoks praegu nii pinev ja nii pöördeline kui 25 aastat tagasi. Aga see ei ole ka kaugeltki rahulik, mis lubaks õigustada õndsat eneseimetlust riigipea valimistel. Toompeal tuleks veidi minevikku meenutada, segada seda olevikuga ja tulemusena professionaalselt ära valida Eestile parim president, mitte õhinal omasid upitada ja teisi uputada.

Lõppude lõpuks on see meie oma riik, meie oma kodanikkond ja meie oma presidendivalimised.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio kommentaar



Toomas Sildam on ERR-i toimetaja.

Toomas Sildam: kirka Ratase valitsuse vundamenti

Urmas Reinsalu vastutegevus kooseluseadusele on muutnud ta sotsidele märgilise tähendusega oponendiks, kuid umbusaldades Reinsalu, riskiks sotsid valitsusliidu lammutamisega, leiab nädalakommentaaris Toomas Sildam.

uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: