Elb-Linki juht tunnistas, et kiirelt Saksa turule tulles tehti vigu ({{commentsTotal}})

Elb-Linki praamiliini avamine 2015. aasta 19. augustil.
Elb-Linki praamiliini avamine 2015. aasta 19. augustil. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Saksamaal kriitika alla sattunud firma Elb-Link, mis tegutseb Saaremaa Laevakompaniile kuuluvate praamlaevadega Brunsbütteli ja Cuxhaveni vahel, andis täna pressiteates ülevaate oma olukorrast ja edasistest plaanidest. Ettevõtte juht Christian Schulz andis ka ringhäälingule NDR intervjuu, milles tunnistas, et kiirkorras turule tulles tehti vigu, kuid tuleviku asjus oli ta siiski optimistlik.

Saaremaa Laevakompanii (SLK) tütarettevõte Elb-Link alustas 2015. aasta augustis Saksamaal Elbe jõel liinireise Cuxhaveni ja Brunsbütteli vahel. Liinil hakkasid sõitma seni Kuivastu-Virtsu vahel sõitnud parvlaevad Saaremaa ja Muhumaa, uute nimedega vastavalt Anne-Marie ja Grete.

Samas oli teada, et samal praamiliinil olid teised vedajad raskustesse sattunud ja loobunud.

Elb-Linki tänasest pressiteatest tuleb välja näiteks see, et kuna Saaremaa Laevakompanii ei saanud laevade jaoks pakkuda täiskoosseisus meeskondi, tuli vajalikke meeskonna liikmeid väljast sisse osta. Sellise teenuse kasutamine oli aga kallis ning esimesel tegutsemisaastal kulus selleks umbes 400 000 eurot.

Lisaks olid praamlaevad mingil põhjusel arvel kui avamere laevad, mis aga tähendas, et nende eest tuli Saksamaal rohkem makse maksta - seetõttu kulus 130 000 eurot.

Elb-Linki finantsseis on järgmine: kahjum on 1,41 miljonit eurot, ettevõttel on vara 1,57 miljoni väärtuses ning võlgu ollakse 943 000 eurot. Võlg ei ole seotud näiteks palkade või maksude maksmisega.

Ühe aasta jooksul sõitis laevaliiniga 440 000 reisijat, 74 000 sõiduautot ja 13 000 veoautot.

Praamlaevadel veetakse üha rohkem kaubaveokeid ning trend olevat positiivne - kui varem veeti päevas 15-20 veoautot, siis nüüd 70-80 veokit.

Lisaks põhitegevusele üritab ettevõte teenida ka reisijatele meelelahutust ja teenuseid pakkudes - näiteks restoranide jne. abil.

Kokkuvõtlikult peab firma oma olukorda keeruliseks, kuid üldiselt siiski positiivseks.

Schulz: kiirelt tegutsedes ei saa pakkumisi alati valida

Avalik-õigusliku ringhäälingu Norddeutscher Rundfunk (NDR) ajakirjanik Jan Müller-Tischer tegi raadiointervjuu ka Elb-Linki juhi Christian Schulziga, mille ERR järgnevalt ka avaldab:

Milline on olukord nüüd, pärast aasta möödumist? Millistest arvudest me räägime? Kas on tõsi, et esialgne kahjum on väga suur?

Kahjum oli natuke suurem kui me ootasime. Meil oli ootamatuid kulutusi, kuid samas pole esialgne kahjum siiski väljapool mõistlikke piire. Pärast aasta möödumist on meie tulemused endiselt tõusuteel, tasapisi jõuame olukorrani, mis lubab loota kasumlikku tegevust. Loomulikult me ootame, et see trend jätkub, kuigi me oleme aktiivsest hooajast väljumas. Kuid me oleme veendunud, et arvestades mahtusid, jõuame me enam-vähem mõistliku tulemuseni ka väljaspool hooaega.

Üks aasta on möödunud. Te mainisite kaheaastast perioodi. Mida see tähendab?

See on see aeg, pärast mida me vaatame tagasi ja jõuame selgusele, kas me saame ka pikemas perspektiivis tegutseda. Me ei saa seda öelda ainult ühe aasta tulemuste põhjal. Ma ei ütleks ka, et me saame seda ka pärast kaht aastat öelda, vähemalt mitte täpselt...

Te ütlesite varem, et mõned asjad on läinud valesti. Kas te saaksite täpsustada?

Jah, nagu ma ütlesin, mõned asjad läksid valesti. Alguses kasutasime me väljaspoolt palgatud kapteneid ja tüürimehi, mis ei olnud vajalik ja mis läks meile palju raha maksma. Me pidime liini kiiresti käima saama, mis tõi kaasa kulutusi, et seda üldse teoks teha. Meil kulus selle teostamiseks aega märtsist augustini. Sellises olukorras ei saa alati valida pakkumisi, see peaks igaühele selge olema.

Kõik toimus väga kiiresti. Te ütlesite ka midagi parvlaevade kohta - et nad pole nii kiired nagu te eeldasite?

Jah, laevad pole nii kiired kui me arvestasime ja samuti mitte nii kiired kui dokumendid väitsid. Põhjusi võib olla mitmeid - me oletame, et see on seotud täielikult automatiseeritud mootorite seadistamisega. Samuti tuleb meil läbida varem plaanitust pikem teekond, umbes poolteist meremiili rohkem, mis läheb meile samuti aega maksma.

Ning mida te teete praegu, te mainisite turundust? Kas te saaksite kokkuvõtte teha?

Jah, me tahame saada tööle uue broneerimissüsteemi, eriti meie äriklientide jaoks. Me peame selles küsimuses praegu läbirääkimisi ja see saab peagi valmis. See annab võimaluse korralikuks broneerimissüsteemiks, mis töötab igapäevaselt ja ööpäevaringselt. Meil on vaja rohkem turundust teha. Käia rohkem kaubandusmessidel. Saada kontakti kaubavedajatega. Nad on praegu põhja poole liikumas, varem olid nad peamiselt Beneluxi riikides.

Toimetaja: Dario Cavegn, Laur Viirand



Pandad jõudsid Hiinast Soome.

Fotod: Hiinast jõudis Soome kaks pandat

Hiinast teele asunud kaks hiidpandat maandusid tuisuses Helsingi Vantaa lennujaamas, kust jätkavad oma teekonda Ähtäri loomaaeda. Kaks pandat – Hua Bao and Jin Baobao – toodi Hiinast Soome kahe riigi vahelise 15-aastase teadusprojekti jaoks.

MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: