Türgi pulmapeol hukkus plahvatuses rohkem kui 50 inimest, väidetavalt kandis pommivööd laps ({{commentsTotal}})

{{1471754574000 | amCalendar}}

Türgi rahutus kaguosas Gaziantepis laupäeval laulatusel kõmatanud enesetaputerroristi plahvatuses sai surma rohkem kui 50 ja vigastada umbes sada inimest, teatasid võimud.

Gaziantepi linnapea Ali Yerlikaya ütles avalduses, et Eesti aja järgi laupäeval kell 21.50 korraldatud "kohutavas terrorirünnakus" laulatusele sai surma 30 ja vigastada 94 inimest. Varem teatas kuberner hukkunute arvuks 22.

Riiklik uudisteagentuur Anatolia edastas pühapäeva ennelõunal, et hukkunute arv on vähemalt 50. Sündmuspaigalt leiti Gaziantepi prokuratuuri teatel leiti enesetapuvõitleja pommivöö tükid.

Plahvatus toimusi Sahinbey linnajaos, kus elab palju kurde. "Me mõistame hukka selle rünnaku organiseerinud ja toime pannud reeturid," ütles Yerlikaya, lubades, et rünnaku toimepanijad võetakse vastutusele.

Sarnaselt varasematele plahvatustele keelas Türgi meediaregulaator RTUK ülekanded rünnakupaigast.

Parlamendis Gaziantepi esindav valitseva Õigluse ja Arengu Partei (AKP) rahvasaadik Şamil Tayyar ütles uudisteagentuuri Dogan vahendusel, et esialgse info kohaselt pani rünnaku ilmselt toime äärmusrühmitus ISIS. "See on piirkond, kus elab arvukalt meie kurdi vendi," ütles ta.

Poliitikud nimetavad rünnaku korraldajateks äärmusrühmitust ISIS

Türgi president Recep Tayyip Erdogan tegi pühapäeval avalduse, milles teatas, et plahvatuse taga on tõenäoliselt ISIS. Ta märkis samas, et pole vahet USA-s elava jutlustaja Fethullah Güleni, Kurdistani Töölispartei (PKK) ja Gaziantepi rünnaku tõenäolise korraldaja Daeshi vahel.

Kurdimeelne Rahvademokraatlik Partei (HDP) teatas avalduses, et kurdi laulatusel viibis ka erakonna liikmeid ning naisi ja lapsi.

Türgi parlamendisaadik Mehmet Erdogan ütles telekanalile CNN-Türk, et tegemist oli tõenäoliselt enesetapurünnakuga. Ta lisas, et rünnaku käekiri viitab ISIS-ele või kurdi mässuliste Kurdistani Töölisparteile (PKK).

"Terrori eesmärk on inimesi hirmutada, ent me ei luba seda," ütles Türgi asepeaminister Mehmet SimSek. "Laulatuse ründamine on barbaarne. Kõik terrorirühmitused, PKK, Daesh ja Güleni liikumine ründavad Türgit. Jumala tahtel jääme me peale," ütles parlamendis Gaziantepi esindav Simsek.

Erdogan: suitsiiditerrorist oli 12-14 aastat vana

Türgi president Recep Tayyip Erdogan teatas pühapäeval televisioonis, et riigi kaguosas toimunud pulmapeol plahvatuse korraldanud enesetaputerrorist oli alaealine, kellel võis olla vanust 12-14 eluaastat.

Telekanalis NTV üle kantud pöördumises kinnitas president, et terrorirünnakus hukkus 51 inimest. Vigastatuid on 69, kellest 17 on raskelt vigastatud.

Gaziantepis on palju Süüriast põgenenud inimesi

Süüria piiri lähistel asuv Gaziantep on muutunud sõja eest põgenevate süürlaste sõlmpunktiks. Märkimisväärne on ka see, et teisel pool piiri asuvas piirkonnas käivad lahingud eelkõige ISIS-e ja kurdide omakaitseüksuste vahel.

Kardetakse, et linnas on põgenike ja opositsiooniaktivistide kõrval ennast sisse seadnud ka pühasõdalased.

Viimase aasta jooksul on Türgis korraldatud ridamisi ohvriterohkeid pommiplahvatusi. Ankaras on kahel korral pommiplahvatuse korraldanud kurdi mässulised, Istanbulis on kaks korda rünnanud ISIS.

Türgi on alles toibumas 15. juuli nurjunud riigipöördekatsest, millele on järgnenud USA-s elava vaimuliku Fethullah Güleni väidetavate toetajate vahistamine ja vallandamine.

Türgi on lubanud jõulisemalt Süüria sõtta sekkuda

Türgi relvajõud võitlevad alates 2015. aasta juulist taas PKK-ga ning riik osaleb USA juhitava koalitsiooni ridades ka IS-i vastastes operatsioonides.Neljapäeval sai rünnakutes Türgi julgeolekujõudude vastu surma 12 inimest.

Türgi peaminister Binali Yildirim lubas laupäeval, et Türgi võtab järgmisel poolaastal endale Süüria konflikti lahendamises aktiivsema rolli.

Türgi ametnikud on pidanud sel kuul Iraani ja Venemaaga kõrgetasemelisi kõnelusi Süüria teemal. Yildirim ütles laupäeval, et Türgi on valmis soostuma asjaoluga, et Süüria presidendil Bashar al-Assadil võib olla teatav roll Süüria üleminekuperioodil, ent mitte riigi tulevikus.

Tegemist on märgiga Türgi positsiooni lähenemisest Venemaa ja Iraani omale. Moskva ja Teheran on Assadi peamised liitlased, Türgi seevastu on siiani nõudnud, et Süüria konflikti lõpetamise eeltingimus on Assadi lahkumine.

Türgit on kaua süüdistatud silma kinni pigistamises ISIS-e tegevuse suhtes Süürias, mida Ankara jõuliselt eitab.

Lääneriigid on öelnud, et Türgi on on viimase aasta jooksul seoses ISIS-e rünnakutega oma territooriumil rühmituse vastu jõuliselt tegutsema asunud ning võtnud kontrolli alla riigipiiri Süüriaga. 

Toimetaja: Indrek Kuus, Laur Viirand

Allikas: BNS, Reuters, BBC



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: