Prokuratuur süüdistab Peipsi kalakuningana tuntud Kärbergi pettuses ({{commentsTotal}})

Peipsi kala.
Peipsi kala. Autor/allikas: PM/SCANPIX BALTICS

Prokuratuur on Peipsi kalakuningana tuntud Paul Kärbergi vastu kohtusse saatnud kriminaalasja, milles süüdistab meest ligi 98 000 euro suuruse toetuse väljapetmises, kirjutab Eesti Päevaleht.

Väidetavalt ei kasutanud Kärberg laevade kordategemise toetuseks saadud raha eesmärgipäraselt.

Kärbergi kriminaalasja eelistung on määratud 22. septembriks Tartu maakohtu Jõgeva kohtumajja.

Peale Kärbergi on põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) tüssamises süüdistus esitatud ka kahele juriidilisele isikule: OÜ-le Omedu Rand ja OÜ-le Peipus Fish. Esimene neist on Kärbergi ettevõte, teine kuulub äriregistri järgi Andrei Eerole, kuid Kärberg on ettevõtte prokurist ja tal on õigus esindada ettevõtet kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel.

Kuna kriminaalasjas pole toimunud veel eelistungit, ei soovi ei prokuratuur ega PRIA täpsemaid kommentaare anda.

„See kriminaalasi on järjekordse pikema jälitamise tulemusena tekitatud teema, kus tegelikkuses seda pettust ei tuvastatud. Kõik need laevad, mille renoveerimist PRIA toetas, ka renoveeriti ning tänasel päeval need sõidavad ja tegelevad kalapüügiga. Mingeid omafinantseeringute pettusi või olematuid laevu ei eksisteerinud,” teatas Kärberg ajalehele.

2007. aastal seisis Kärberg kohtu ees süüdistusega aastail 2000-2002 riigile 4,5 miljoni krooni maksude tasumata jätmises. Toona pääses ta kriminaalasja lõpetamisega, kui maksis riigikassasse 100 000 krooni.

2012. aastal lõpetas kohus Kärbergi kohta kriminaalmenetluse valimis- ja hääletusvabaduse rikkumise süüdistuses. Süüdistuse järgi mõjutasid Alajõe toonane vallavolikogu esimees Sergei Asmus ja Paul Kärberg 2009. aasta kohalike valimiste ajal üht 49-aastast naist ja 48-aastast meest hääletama nende soovitud kandidaadi poolt. Lõpuks tõdes prokurör, et meeste süü polnud suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudus avalik menetlushuvi ning kohtualused pääsesid riigile 500 euro maksmisega.



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: