Gaziantepi pommirünnakus hukkunute hulgas oli 22 alaealist, lõhkeseadeldis sarnanes varasematele pommidele ({{commentsTotal}})

Gaziantepi elanik kirstu kõrval leinamas.
Gaziantepi elanik kirstu kõrval leinamas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Türgi võimude teatel oli Gaziantepi linnas toimunud pommiplahvatuses hukkunud 51 inimesest vähemalt 22 nooremad kui 14 eluaastat.

Lisaks oli alaealine - vanust 12-14 eluaastat - ka ISIS-e korraldatud rünnaku sooritanud enesetaputerrorist, kinnitas eile president Recep Tayyip Erdogan. Ametnike sõnul pole end õhku lasknuid noort suitsiiditerroristi 51 hukkunu hulka arvestatud ehk seega suri sündmuste käigus kokku 52 inimest, vahendas Reuters.

Plahvatus leidis aset laupäeva hilisõhtul, kui kurdide pulmapeol osalenud inimesed tänaval pidutsesid.

Kurdimeelne Rahvademokraatlik Partei (HDP) teatas avalduses, et üks abiellujatest oli erakonna liige ja laulatusel viibis nii erakonna liikmeid kui ka naisi ja lapsi.

Koheselt hakati juhtunud kahtlustama äärmusrühmitust ISIS, kes on ka varem Türgi kurdide vastu terrorirünnakuid korraldanud.

Süüria piiri lähistel asuv Gaziantep on muutunud sõja eest põgenevate süürlaste sõlmpunktiks. Märkimisväärne on ka see, et teisel pool piiri asuvas piirkonnas käivad lahingud eelkõige ISIS-e ja kurdide omakaitseüksuste vahel.

Kardetakse, et linnas on põgenike ja opositsiooniaktivistide kõrval ennast sisse seadnud ka ISIS-e võitlejad.

Ametnik: rünnakus kasutatud pomm sarnanes Ankara ja Suruci lõhkeseadeldistele

Kõrge Türgi julgeolekuametniku sõnul oli pulmapeo ründamiseks kasutatud lõhkeseadeldis sarnane pommidele, mida kasutati eelmisel aastal Ankaras ja Suruci piirilinnas toimunud ohvriterohketes rünnakutes, kus olid sihtmärkideks samuti kurdi aktivistid.

Mõlemate juhtumite eest peeti vastutavaks äärmusrühmitust ISIS ning seetõttu on väga tõenäoline, et ka Gaziantepi rünnakuga on seotud ISIS-e äärmuslased.

Ankara: piiriäärne regioon tuleb ISIS-est "täielikult puhastada"

Türgi välisminister Mevlut Cavusoglu teatas täna koos Leedu kolleegi Linas Linkeviciusega korraldatud pressikonverentsil, et Türgi piiri ääres asuvad Süüria regioonid tuleb täielikult ISIS-est puhastada ning Ankara jätkab džihaadivõitlejate vastase võitluse toetamist.

Türgi poolt toetatud Süüria mässulistel on kavas alustada liikumist ISIS-e käes oleva Jarablusi linna peale.

See samm aga võib ärritada Süüria kurdide üksusi, kes tahaksid samuti enda poolt kontrollitavat piirkonda laiendada ja asula ise ISIS-e käest ära võtta.

Toimetaja: Laur Viirand



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: