Türgi kutsus tagasi suursaadiku Austrias ({{commentsTotal}})

Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu.
Türgi välisminister Mevlüt Çavuşoğlu. Autor/allikas: Scanpix / Reuters

Türgi kutsus tagasi oma Austria suursaadiku ja kavatseb üle vaadata riikide omavahelised suhted, teatas esmaspäeval välisministeerium.

"Me kutsusime koju oma suursaadiku Viinis, et üle vaadata meie suhted Austriaga," ütles välisminister Mevlüt Çavuşoğlu.

Saadik kutsuti koju päev pärast seda, kui meedia kirjutas, et Austria võimud andsid loa Türgis keelatud Kurdistani Tööpartei (PKK) meeleavalduse korraldamiseks Viinis. Çavuşoğlu sõnul toetab Austria niimoodi terrorismi.

"Kahjuks on kadunud need põhjused, mis meil olid Austriaga heade suhete ja koostöö aluseks," sõnas välisminister.

Austria ja Türgi vahel on käinud juba pikemat aega vihane sõnasõda.

Austria välisminister Sebastian Kurz lubas kuu alguses ilmunud leheusutluses, et kavatseb vastu seista kõikidele sammudele, mis edendavad kuidagi Türgi Euroopa Liiduga liitumist. Mitmed Austria kõrged poliitikud on teinud samalaadseid avaldusi.

Austria kantsler Christian Kern on öelnud, et Türgi on võtnud suuna diktatuuri poole ja seadnud kahtluse alla Ankaraga Euroopa Liidu ühinemiskõneluste jätkamise mõttekuse. Türgil ei ole Kerni sõnul realistlikke väljavaateid EL-i liikmeks saada, mistõttu tuleks võtta uus lähenemine ning püüelda EL-i ja Ankara tihedamate majandussidemete poole.

"Türgi liitumiskõnelused on puhas fantaasia," ütles Kern.

Austria kaitseminister Hans-Peter Doskozil on nimetanud Türgit diktatuuriks ja öelnud, et sellisel riigil pole kohta Euroopa Liidus. "On tulnud aeg selgelt öelda, et Euroopa Liidu ja Türgi vahelisi läbirääkimisi tuleb edasi lükata või need täielikult lõpetada," ütles Doskozil.

Türgi välisminister on omakorda nimetanud Ankaraga Euroopa Liidu liitumiskõnelused lõpetada soovitanud Viini "radikaalse rassismi pealinnaks".

Allikas: AFP-STT-BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: