Niinistö kritiseeris Euroopa Liitu: otsuse sisuks on sageli see, et otsus tehakse kunagi hiljem ({{commentsTotal}})

Soome president Sauli Niinistö.
Soome president Sauli Niinistö. Autor/allikas: TASS/Scanpix

Soome president Sauli Niinistö kritiseeris täna suursaadikutele peetud kõnes teravalt Euroopa Liidu senist poliitikat. Samuti rääkis ta ka terrorismist, Türgist ja Venemaast.

Riigipea hinnangul on olukord Euroopa Liidus praegu mitmes mõttes "sõlme läinud", vahendas ajaleht Helsingin Sanomat.

"Selle sõlme oleme me suures osas ise sõlminud. Koreograafia on juba tuttav: kriis üllatab, tuleb justkui puu tagant välja. Seejärel korraldatakse tippkohtumine. Ja jälle samamoodi. Asjade lahendamine jääb ikka oma aega ootama. Sõlm tõmbub veelgi rohkem kokku," rääkis Niinistö.

Presidendi arvates on EL-i probleem eelkõige poliitiline - liiga tihti on kokku lepitud otsuse sisuks see, et otsus tehakse kunagi hiljem, ning kui mõni otsus mõnikord ka tehakse, jäädakse selle rakendamisega ikka hätta.

Niinistö, kes oli ise omal ajal rahandusministrina viimas Soomet Euroopa majandusühenduse ja euro suunas, rõhutas, et Euroopa Liit ei saa olla ainult "hea ilma organisatsioon".

Tulevikuväljavaated pole praegu kõigis küsimustes eriti julgustavad, lisas Niinistö ja tõi eraldi esile Briti rahvahääletuse tulemuse.

"Iseenesest see veel Euroopa Liitu ei ohusta, kuid kindlasti tuleb sellesse tõsiselt suhtuda. Üks tugev sõnum on see, et kõikjal ei pruugi rahvas Euroopa Liitu ega isegi oma riigi juhte eriti usaldada. See pole ainult Suurbritannia probleem, vaid see on idanemas ka mandril. Kui see hullemaks läheb, kujuneb see Euroopa Liidu ja ka meie kõigi jaoks tõeliseks ohuks," selgitas ta.

Niinistö kinnitusel on Euroopa Liidu tulevik praegu taas kaalukausil.

"Nii mõnigi loodab praegu, et Euroopa Liit hakkab nüüd radikaalselt ja tihedamalt integreeruma, teised aga loodavad lausa liidu lagunemist. Ma pakun, et mõlemad grupid saavad pettumuse osalisteks," sõnas president.

Soome riigipea arvates peaks Euroopa Liit praegu suurte plaanide asemel keskenduma põhilistele küsimustele ning hoolitsema kodanike "stabiilse elu" ja turvatunde eest.

"Kui Euroopa Liidu kodanike igapäevane turvalisus on kadunud, on ka liidu põhiülesanne ja selle kaudu ka legitiimsus kaotsi läinud. Näiteks terrorism ei ole mingi talitsematu loodusjõud, vaid tegu on nähtusega, mis võrsub teatud ühiskondlikust ja poliitilistest pinnasest. Need taustamõjud tuleb avada ja neid põhjalikult analüüsida. Ning siis tuleb neile vastus leida. Ainult nii saab terrorismi ennetada."

Krimmi sündmused arenesid kiirelt, ka Venemaa ja Türgi leppimine käis ruttu

Niinistö rõhutas, et julgeoleku nurgakivid ei püsi tugevatena iseenesest, vaid nende eest tuleb pidevalt hoolt kanda ning ajada aktiivset stabiilsuspoliitikat. Passiivselt asjade kõrvalt jälgimine pole tema sõnul kuidagi Soome huvides.

"Ma võtan värske näite. Ukraina konflikti tõttu on olukord muutunud pingelisemaks ka Läänemerel," nentis president, kelle sõnul näitas viimane eskaleerumine Krimmi poolsaarel seda, et pööre halvemasse suunda võib toimuda üllatavalt ruttu.

"Kiired suunamuutused jätkuvad ka mujal. Venemaa ja Türgi suhted on heaks näiteks. Need kaks riiki on üheksa kuu jooksul jõudnud partnerlusest sügavasse kriisi, et siis uuesti partneriteks hakata," arutles Niinistö, kelle hinnangul on Moskva ja Ankara kiire lähenemine märkimisväärne geopoliitiline muutus. "See ei tähenda ilmtingimata liitlassuhet, kuid ka taktikaline lähenemine toob lääneriikide jaoks kaasa uusi väljakutseid."

Presidendi arvates tasub meeles pidada, et mõlemad riigid on Euroopa Liidus pettunud ja EL-i suhtes frustratsiooni üles näidanud.

"Türgi areng tekitab põhjednatud muret. See pole meie huvides, kui Türgi pöördub demokraatia ja EL-i partnerluse teelt täielikult kõrvale. Türgi karmimaks muutunud retoorikaga on seotud ka natuke ajaloo irooniat: Euroopa Liit, kes on aastakümneid kasutanud poliitiliste tingimuste seadmist tööriistana, on nüüd ise talle seatud tingimuste tõttu ohus," lausus Niinistö.

Eile pidas suursaadikutele tavapärase kõne välisminister Timo Soini.

Toimetaja: Laur Viirand



Toomas Sildam on ERR-i toimetaja.

Toomas Sildam: kirka Ratase valitsuse vundamenti

Urmas Reinsalu vastutegevus kooseluseadusele on muutnud ta sotsidele märgilise tähendusega oponendiks, kuid umbusaldades Reinsalu, riskiks sotsid valitsusliidu lammutamisega, leiab nädalakommentaaris Toomas Sildam.

uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: