Fotod: võidusamba jalamil mälestati kommunismi ja natsismi ohvreid ({{commentsTotal}})

Teisipäeval mälestati Vabadussõja võidusamba jalami juures Tallinnas 77 aasta möödumist Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisest, mis pani aluse paljude vabade riikide okupeerimisele ning suure hulga inimeste represseerimisele totalitaarsete režiimide poolt.

Kell 12 alanud tseremoonial võttis valitsuse esindajana sõna sotsiaalakaitseminister Margus Tsahkna ja Euroopa Parlamendi esindajana Tunne Kelam. Mälestuspalvuse pidas peapiiskop Urmas Viilma. Esines ERRi tütarlastekoor Aarne Saluveeri juhatusel ning võidusamba jalamile asetati kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamiseks pärjad.

"MRP salakokkulepe oli võimalik, kuna Euroopa riikidel puudus omavaheline koostöö. Eesti ei tohi enam kunagi üksi jääda ning seepärast on täna päevakohane tuletada meelde, et usaldusväärsetes liitlassuhetes nii NATOs kui Euroopa Liidus seisneb meie julgeoleku garantii. Seepärast peame ütlema selge "ei" Venemaa katsele meie liitlaste koostööd murendavale ettepanekule käia ühekaupa Moskvas Läänemere julgeolekuküsimusi arutamas. MRP aastapäeval peame tõdema, et vana käekiri on jätkuvalt meeles, kuid meie oleme võimelised ajaloost õppima," ütles valitsuse esindajana mälestustseremoonial osalenud Tsahkna.

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma lausus, et kurjuse olemusse kuulub kõige loomuliku ja inimliku, inimesele kalli ja armsa röövimine.

„Sarnane käitumismuster on kurjusel ka täna kõikjal seal, kus lihtsad ja süütud inimesed on sunnitud olema tunnistajaks vägivallale ja ülekohtule ning selle eest põgenema, või kohale jäädes riskima enda ja oma lähedaste eluga. Röövida ei saa aga usku, lootust ega armastust!" rääkis Viilma.

Euroopa parlamendi ettepanekul tähistab Euroopa 23. augustil Molotovi-Ribbentropi pakti aastapäeva, mis on kuulutatud totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäevaks.

Üleeuroopalist mälestamist korraldavad Euroopa riigid roteeruvalt. Sel aastal toimub üleeuroopaline mälestuspäev Slovakkia pealinnas Bratislavas, kus Eesti esindajana osaleb ka justiitsminister Urmas Reinsalu.

23. augustil 1939. aastal sõlmisid natslik Saksamaa ja kommunistlik Nõukogude Liit Molotovi-Ribbentropi pakti, mis lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks ning käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime kommunismi ja natsismi kuritegusid. Tänavu möödub pakti sõlmimisest 77 aastat.



uudised
Mart Normet.

Mart Normet lahkub Eesti Laulust

Eesti laulu produtsent Mart Normet teatas saates "Hommik Anuga", et paneb oma ameti maha ja tänavune Eesti Laul ning Eurovisiooni lauluvõistlus jäävad tema jaoks viimasteks. Normet selgitas oma otsust sooviga anda iseendale ja ka Eesti Laulule võimalus arengus edasi liikuda.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: