Soomes peeti kinni järjekordne sõjakuriteos kahtlustatav iraaklane ({{commentsTotal}})

Massihaua uurimine Speicheri baasis 2015. aasta aprillis.
Massihaua uurimine Speicheri baasis 2015. aasta aprillis. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Soome keskkriminaalpolitsei ja Pohjanmaa maakonna politsei pidasid Vaasa linnas kinni mehe, keda kahtlustatakse terroristlikel eesmärkidel sooritatud mõrvas ja raskes sõjakuriteos.

Kahtlustatava näol on tegu 24-aastase iraaklasega, kes saabus Soome varjupaika taotlema eelmise aasta sügisel. Juhtumi asjus tehakse tihedat koostööd ka Iraagi võimudega, vahendas Yle.

Täpsemalt puudutab kahtlustus Tikriti lähistel asuvas Speicheri sõjaväebaasis 2014. aastal toimunud massimõrva, mille käigus tapsid äärmusrühmituse ISIS võitlejad ja nende liitlased kuni 1700 vangi langenud inimest. Hukatuteks olid peamiselt Iraagi relvajõudude kursandid.

Speicheri veresaunaga seoses on Soome keskkriminaalpolitsei menetluses ka üks teine juhtum, mille puhul kahtlustatakse mõrvades kaht Iraagist pärit venda. Eeluurimine on veel pooleli, kuid praeguseks on Soome uurijad käinud juhtumi tõttu juba kaks korda Iraagis andmeid kogumas ja tunnistajatega vestlemas. Samas olevat enne süüdistuse esitamist vaja veel palju tööd teha - seda nii Soomes kui ka Iraagis.

Demonstratiivsest ja verisest hukkamisest Speicheri baasis avaldas ISIS omal ajal ka rohkelt propagandistlikke videomaterjale.

Samas mõjus massimõrv Iraagi ühiskonnale ühendavalt ning selle tagajärjel liitus palju šiiitide vabatahtlikke relvarühmitusi valitsusvägedega, et koos ISIS-e vastu võidelda.

Pärast linna vabastamist leiti baasi territooriumil asuvatest massihaudadest vähemalt 600 surnukeha. Samuti on teada, et osa tapetute surnukehadest visati Tigrise jõkke.

Toimetaja: Laur Viirand



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: