India uurib Prantsusmaa laevaehitaja ulatuslikku andmeleket ({{commentsTotal}})

Scorpene-tüüpi allveelaev Mumbai rannikul testsõidul.
Scorpene-tüüpi allveelaev Mumbai rannikul testsõidul. Autor/allikas: AFP/Scanpix

India uurib Prantsusmaa laevaehitaja DCNSi ulatuslikku andmeleket, mis mõjutab ka India mereväele allveelaevade ehitamise lepingut.

Üle 22 000 lekkinud lehekülje paljastavad salajast infot Scorpene-tüüpi aluste lahinguvõimekuse kohta. Dokumendid avaldas Austraalia meedia, kuid ei ole teada, kes kõigepealt konfidentsiaalse info enda valdusse sai, vahendas BBC.

India sõlmis leppe kuue Scorpene-tüüpi laeva ostmiseks 3,1 miljardi euro eest 2005. aastal. Alused ehitab DCNS koostöös India valitsusele kuuluva Mumbai laevaehitusettevõttega.

India kaitseminister Manohar Parrikar ütles, et nad uurivad leket, saamaks teada, mis täpselt juhtus.

DCNSi esindaja sõnul on leke tõsine asi, mida ka Prantsusmaa võimud uurivad.

Tänavu võitis DCNS Austraalia läbi aegade suurima kaitseleppe allveelaevade ehitamiseks. Shortfin Barracuda allveelaevade ehitamine Adelaide'is annab piirkonnas tööd umbes 2800 inimesele. Nende allveelaevade kohta leke aga infot ei paljastanud ning Austraalia kaitsetööstuse minister Christopher Pyne on kinnitanud, et Austraalia allveelaevaprogrammi see ei mõjuta.

Toimetaja: Karin Koppel



tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: